Matisse´i tööd on harmoonilised ja dekoratiivselt kaunid. Matisse arvas, et kunsti põhimeeleolu peab olema rahulik rõõm, et väsinud inimene suudaks seda vaadates lõõgastuda. Matisse sündis viljakaupmehe peresse. Isa pärandas talle oama terava ärivaistu. Esialgu töötas Matisse juriidilise sekretärina ja läks 1887-89 Pariisi juurat õppima. Naasedes positsioonile advokaadibüroosse linnas Saint-Quentin, hakkas ta käima hommikuti enne tööd joonistustunnis ja avastas endas 21 aastaselt kunstivaimustuse kui ema haigusest paranevale pojale karbi värve andis ja ta selletõttu maalima hakkas. Matisse läks 1891 Pariisi kunsti õppima ning kohtus seal noorte avangardistidega ja vanade, kuulsate kunstnikega väga tuntud koolidest nagu Académie Julian ja École des Beaux-Arts. Need koolid õpetasid toetudes ,,akadeemilisele meetodile", mis vajas töötamist elus modellidega ja kopeerimist
igaüks kes tahtis sellest üle ehitada silda jne. jne. Koolist pärinevad ka ta esimesed isiklikud kontaktid Nõukogude korraga, mida seni tundis vaid perekonna ja perekonnatuttavate juttude järgi. Ta vahekord selle korraga oli ambivalentne, nagu vist paljudel. Ühelt poolt oli see talle vastik, teiselt poolt aktsepteeris temast paljut. Pahandusi võis tulla aga nii kui teisiti. Joonistustunnis tegi õpetaja Velaine Ternel (hiljem Päi) talle selgeks, et lapsed ei tohi joonistada riigijuhte. Ta unistas lapsena vahel sellest, et neid oleks Siberisse saadetud. Tema kujutlustes oli majake metsa vahel sügava lume peidus midagi põnevat ja eksootilist. Lapse lihtsameelsust! Aga oli siis tema lihtsameelsus suurem kui nii paljude täiskasvanute oma, kes siiralt imetlesid Nõukogude riiki, kes Assurbanipali meetoditega, inimesi tappes,
kempsu minnes kõigepealt kõik riided seljast ära võtta ja alles seejärel potile istuda. Pärast läks jälle aega, et end uuesti riidesse panna, seetõttu tekkis alati ukse taha järjekord. Jõuludeks kingitud paksu raamatu lehtedest voltis ta aga uhke neljasajapurjelise merelaevastiku, nii et raamatust jäid järele vaid kaaned. (Ibid, lk 10-11) 1.4. Kooliaastad Urmas Sisaski koolitee algas Härgla algkoolis, kus ta sai joonistustunnis oma esimese ,,kahe" selle eest, et kuivatuspaberi joonistuse peale panemise asemel ära kortsutas ja sellega pilti kuivaks nühkida püüdis, ning kus esimeses klassis leidis aset ka tema esimene armumine kolmanda klassi Innasse, kellele ta hulganisti ,,Ma armastan sind" sõnumiga kirjakesi saatis. Pärast järjekordset kolimist kooliaasta lõpus oli armastusel lõpp. (Ibid, 12-13) 6 21. septembril 1968 sündis Urmase õde Siiri
98 99 võrrelda. Iga selline lähenemine nõuab ühtset klassikeskkonda ja ühtegi õpilast ei tohiks Julgustamine sundida klassi ees oma teadmisi näitama. Mõned aastad tagasi õpetasime koos kolleegiga 9. klassi joonistustunnis kalligraafiat, kasutades • Vältige norimisega õpilastes piinlikkuse tekitamist (distsiplineerimisvahendina): „Mida sa selleks suurt gooti kirja ehiskeerdude, miniatuursete illustratsioonide ja motiividega, mis olid sellest asjast arvad, Mark? Ah?!“ „Kas sa kuulasid...?“ „Nii – kas sa tead, millest me tegelikult suurte tähtede sees ja ümber. Kasutades musta tinti, peeneotsalisi vildikaid ning kuld- ja hõbe- räägime?
annaabi.ee 
