ARVUTIGRAAFIKA Ajalugu Tavaliselt öeldakse, et arvutigraafika sai alguse professor Ivan E. Sutherlandi töödest 1963. Tema tollases, nüüdseks klassikaks saanud töös näitas ta, kuidas kasutada arvutit joongraafika interaktiivseks modelleerimiseks kasutades tulemuse kuvamiseks kineskoobi ehk CRT (Cathode Ray Tube) ekraanile ja reaalajas sisestamiseks omaloodud sisestusseadet. Juba eelnevalt (varastel viiekümnendatel) oli CRT-sid arvutite külge ühendatud ning ka neile lihtsaid kujutisi tekitatud, kuid Sutherland oli esimene, kes lõi interaktiivse inimene-masin graafilise sisestusüsteemi ning näitas ära arvutigraafika tõelise potentsiaali.
ringikujuliste avade asemel piklikke ja Sony toodetavates ja litsentseeritavates Trinitron- kineskoopides ulatuvad omavahel traatidega eraldatud avad vertikaalselt üle kogu ekraani . Trinitronil on traditsioonilise maski ees mitmeid eeliseid ja kaks puudust. Eelised on mh suurem heledus (väiksem osa elektronkiirest maskitakse välja), vertikaalsuunalise kumeruseta esipind (vähendab peegeldusi) ja suurem teravus joongraafika, eriti horisontaal- ja vertikaaljoonte kujutamisel. Üks ilmne puudus on suurem sakilisus kõverate ja diagonaalide kujutamisel, mistõttu soovitatakse näiteks fototöötluse rakendustes Trinitron-tüüpi kineskoopidest hoiduda, teine puudus aga tuleb paljudele kasutajatele üllatusena. Asi on selles, et pikad ja omavahel ühendamata maskitraadid kipuvad vibreerima ja selle vältimiseks on horisontaalselt üle ekraani tõmmatud üks või kaks ühendavat traati, suurematel ekraanidel ka rohkem
ringikujuliste avade asemel piklikke (slot mask) ja Sony toodetavates ja litsentseeritavates Trinitron- kineskoopides ulatuvad omavahel traatidega eraldatud avad vertikaalselt üle kogu ekraani (aperture grill). Trinitronil on traditsioonilise maski ees mitmeid eeliseid ja kaks puudust. Eelised on mh suurem heledus (väiksem osa elektronkiirest maskitakse välja), vertikaalsuunalise kumeruseta esipind (vähendab peegeldusi) ja suurem teravus joongraafika, eriti horisontaal- ja vertikaaljoonte kujutamisel. Üks ilmne puudus on suurem sakilisus kõverate ja diagonaalide kujutamisel, mistõttu soovitatakse näiteks fototöötluse rakendustes Trinitron-tüüpi kineskoopidest hoiduda, teine puudus aga tuleb paljudele kasutajatele üllatusena. Asi on selles, et pikad ja omavahel ühendamata maskitraadid kipuvad vibreerima ja selle vältimiseks on horisontaalselt üle ekraani tõmmatud üks või kaks ühendavat traati, suurematel ekraanidel ka rohkem
Sony toodetavates ja litsentseeritavates Trinitron - kineskoopides ulatuvad omavahel traatidega eraldatud avad vertikaalselt üle kogu ekraani (aperture grill). Trinitronil on traditsioonilise maski ees mitmeid eeliseid ja kaks puudust. Eelisteks on suurem heledus (väiksem osa elektronkiirest maskitakse välja), vertikaalsuunalise kumeruseta esipind (vähendab peegeldusi) ja suurem teravus joongraafika, eriti horisontaal- ja vertikaaljoonte kujutamisel. Puudusteks on suurem sakilisus kõverate ja diagonaalide kujutamisel, mistõttu soovitatakse näiteks fototöötluse rakendustes Trinitron-tüüpi kineskoopidest hoiduda ja see et pikad ja omavahel ühendamata maskitraadid kipuvad vibreerima ja selle vältimiseks on horisontaalselt üle ekraani tõmmatud üks või kaks ühendavat traati, suurematel ekraanidel ka rohkem.
annaabi.ee 
