vahepeal, esialgu, selleks korraks 10.umbes, ligikaudu, ligidal, juures 11.otsekohe, viivitamatult 12.ja nimelt, loomulikult, muidugi 13.eraviisiliselt 14.kõikjal, igalpool, laialt 15. kes, mis, kus, milliste abivahenditega, miks, kuidas, millal XII 1. ma olen teisejärguline 2. osa terviku asemel 3. teiste keskel 4. mõlema õigusdoktor, tsiviil ja kanoonilise 5. mitte kellelegi kuuluv asi 6. ilma õiguseta pole kuritööd ega karistust 7. ilma erandiga ei ole reeglit 8.pole päeva kirjata, jooneta, kriipsuta 9.avalik asi või vabariik pole midagi muud kui suur pere. 10. teadmine ei ole midagi muud kui tõde. 11. miski ei ole üksmeelelem nii erinev, vastuolus kui vägivald ja hirm. 12. ükski seadus pole kõigile piisavalt mugav, sobiv 13. ükski võim pole suurem kui rahva tahe. 14. mitte keegi ei ole kohtunik enda, oma asjas. 15. midagi ei millestki 16. mitte midagi uut päikese all 17. mitte keegi ei saa end õigustada seaduse mittetundmisega. XIII 1.kelle maa, selle/tema usk 2
kirjandusele. v Tal oli loomupärane anne rahvaga läbi käia, soov alamiad aidata ja õpetada kõik Issanda Jumala kiituseks, aga nii, et oma kaukasse ka midagi korjuks. PERNO POSTIMEES EHK NÄDDALILEHT v 5. juunil 1857. aastal Pärnus ilmuma hakanud ajalehega "Perno Postimees ehk Näddalileht" rajas J.V. Jannsen pideva eestikeelse ajakirjanduse. v Jannseni ajaleht oli ilma kindlama poliitilise jooneta, Vene valitsuse survel see ei tohtinudki kuuluda lehe eeskavasse. Ajaleht teenis eeskätt rohkem teadetelehe ja rahvast harivaid ülesandeid. v Sellele vastavalt toodi lehes teateid ja sõnumeid kodu- ja välismaalt, anti näpunäiteid põllunduse, majanduse ja tervishoiu alal, rõhutati rahvast haridus- ja kooliolusid parandama ning püüti rahvapärases vormis esitatud jutustuste kaudu äratada lugejais huvi kirjanduse vastu. v
võimalik panna joon, samuti saab määrata tulpade pikkust ja nende vahemaad. Kirjastiil, ehk FONT, igal fondil on oma nimetus, kui on tarvis valida font Arial, siistuleb loetelust otsida Arial, enne tuleks valida tekst, millele soovite seadet rakendada. TÄHTEDE värv. Joone stiil. Valides Ainult sõnad jäävad jooneta tühikud. JOONE värv. Kui tekst on alla joonitud, siis on võimalik muuta ka joone värvi. tavateksti muutmine TRÜKITÄHTEDEKS. Üla- ja alaindeks. Kõik lõigu kohta käiv, rakendamiseks tuleks valida soovitud lõik, või kogu teksti puhul kasutada kiirklahvi CTRL+a Teksti joondamine, vaikimisi vasakule. VALITUD lõigu taane vasakult ja paremalt. Võimalik määrata näiteks esirea taane terves dokumendis, sellisel juhul tehakse
9. Pealkirja ja pöördumise jaoks säti rõhtjoonlaualt parempoolse serva taane nii, et teksti laius jääks pool tekstiala laiusest (umbes 8,3 cm). 10. Koostaja andmete jaoks tee tekstikast, mis vorminda järgnevalt. Kustuta tühjad read lehekülje lõpust. Kuva joonistusfunktsioonide nupuriba, vali sellelt Tekst ja joonista tekstikast. Sisesta sinna ,,Koostaja". Paiguta tekstikast vahetult jaluse kohale. Vorminda tekstikast järgnevalt: Kast peab olema ilma jooneta, vali Joon Stiil Nähtamatu. Ankurda tekstikast lõigule välja "Adressaat või lisaadressaat" külge. Selleks vali: Ankurda Lõigule. Paigutus ja suurus on järgnevalt: Paigutus ja suurus Paigutus Vertikaalne baas Terve lehekülg. Mähkimisel vali Läbi objekti. 11. Salvesta kirjamall!
"Perno Postimees ehk Näddalileht" 5. juunil 1857. aastal Pärnus ilmuma hakanud ajalehega "Perno Postimees ehk Näddalileht" rajas J.V. Jannsen pideva eestikeelse ajakirjanduse. Tagasihoidlikult ja piiratud võimalustega alustanud ajaleht omandas Jannseni oskusliku tegevuse tulemusel paari aastaga ülemaalise populaarsuse, kuigi toimetus- ja ajalehetööd pidi Jannsen oma suure töökoorma tõttu peamiselt õhtuti ja öösiti tegema. Jannseni ajaleht oli ilma kindlama poliitilise jooneta, Vene valitsuse survel see ei tohtinudki kuuluda lehe eeskavasse. Ajaleht teenis eeskätt rohkem teadetelehe ja rahvast harivaid ülesandeid. Sellele vastavalt toodi lehes teateid ja sõnumeid kodu- ja välismaalt, anti näpunäiteid põllunduse, majanduse ja tervishoiu alal, õhutati rahvast haridus- ja kooliolusid parandama ning püüti rahvapärases vormis esitatud jutustuste kaudu äratada lugejais huvi kirjanduse vastu. "Perno Postimehes" hakati ka esimest korda meie rahva
Alter ego teine mina; asetäitja. 2. Pars pr tt osa terviku asemel. 3. Inter alia muu hulgas. 4. Doctor iris utrsque (cvlis et canonic) mõlema õiguse (kanoonilise ja tsiviilõiguse) doktor. 5. Rs nllus mitte kellelegi kuuluv asi. 6. Nllum crmen, nlla poena sine lge ei ole süütegu, ei ole karistust ilma (vastava) seaduseta. 7. Nlla rgula sine exceptine pole ühtegi reeglit ilma erandita. Igal reeglil on erand. 8. Nlla dies sine line mitte ühtegi päeva ilma jooneta (harjutamata). 9. Rs Publica nihil aliud quam mgna familia est avalik asi/Vabariik pole mitte midagi muud kui suur perekond. 10. Scientia nihil aliud est quam vrtits teadus ei ole midagi muud, kui tõde 11. Nihil cnsnsu tam contrrium est quam vs et metus üksmeelega pole üksi asi nii vastuoluline kui võim ja hirm/ähvardus 12. Nlla lx satis commoda omnibus est ükski seadus pole piisavalt sobiv kõigile. 13
annaabi.ee 
