TEHNILINE JOONESTAMINE [email protected] Anne Saarniit 2013 1. Sissejuhatus Joonestamine - tehniline keel, mille abil saab luua jooniseid ja neid lugeda. *Joonestamine arendab inimese kujutlusvõimet, tehnilist ning ruumilist mõtlemist. Joonis - dokument, mille järgi saab eset valmistada. *Joonisega antakse edasi eseme kuju ja mõõtmed. Sõnaline seletus ei kirjelda eset nii täielikult kui joonis. 1.1 Jooniste vormistamine: 1.1.1 Joonestuspaber Joonestuspaberi põhiformaatide suurused millimeetrites on: · A4: 210x297 mm · A3: 297x420 mm · A2: 420x594 mm · A1: 594x841 mm · A0: 841x1189 mm Põhiformaadid saadakse 1m2 suuruse pindalaga paberi, mille mõõtmed on 841x1189 mm, järkjärgulisel jaotamisel lühema serva suhtes paralleelsete lõikejoone abil pooleks. 1.1.2 Kirjanurk Kirjanurk asub joonise alumises parempoolses nurgas, toetudes pikema küljega vastu
arvutigraafikaprogramme nagu AutoCad, CAD/CAM, CAD/KEY, Solid Edge, MasrerCAM, Google SketchUp, jt. Joonise käsitsi valmistamisel kasutatakse joonestamisvahendeid ja materjale: pliiatsid, joonestuspaber, kustutuskumm, joonlaud, joonestuskolmnurgad, sirklid, lekaalid. PLIIATS · Peenjoonte tegemiseks sobivad pliiatsid kõvadusega 2H, H, F. · Jämejoonte ja kirjade tegemiseks - HB, B. JOONESTUSPABER Joonestuspaberi formaatide suurused millimeetrites on: A4-210x297; A3-297x420; A2-420x594; A1-594x841; A0-841x1189. KUSTUSTUSKUMM Kustutuskumm on töökõlblik siis kui ta on pehme, ei kraabi, ei määri paberit. JOONLAUD Joonlaud peab olema sirge ning ilm täketeta. Mõõtjoonlaudu kasutatakse pikkuste ülekandmiseks joonisel, samuti joonisel olevate pikkuste mõõtmiseks. JOONESTUSKOLMNURGAD Joonestuskolmnurki on kahesuguseid: teravnurkadega 30º ja 60º ning
ja F ning mõõtarvude ja teksti osa kirjutamiseks F ja HB. Joonisel kasutatakse kahte jämeduse poolest erinevat joont – jämejoont ja peenjoont. Jäme– ja peenjoone jämeduste suhe peab olema vähemalt 2:1. Standardi järgi võib valida väga erineva jämedusega jooni, kuid praktikas kasutatakse masinaehituslike jooniste valmistamisel enamasti järgmisi joonte jämedusi: jämejoonte jämedus 0,7 – 0,9 mm ja peenjoonte jämedus 0,25 – 0,30 mm. Joonestuspaber Joonestuspaberi põhiformaatide suurused millimeetrites on: A4-210x297; A3-297x420; A2-420x594; A3-594x841; A0-841x1189. Põhiformaadid saadakse 1 m2 suuruse pindalaga paberi, mille mõõt- med on 841x1189 mm, järkjärgulisel jaotamisel lühema serva suhtes paralleelsete lõikejoonte abil pooleks. Lisaformaadid moodustatakse põhiformaatide lühema serva täiskordse suurendamisega. Lisaformaadi tähiseks kujuneb vastava põhiformaadi tähis koos tema lühema külje kordajaga. Näiteks:
Kui teha valik Use a Template. avaneb aken Create New Drawing, milles on võimalik valida umbes sada erinevat joonise eeskuju (kaheksa aknatäit liuguriga): ÜLESANNE I Pinnatükk 231 Joonise eeskujude valiku aken Failivaliku aknast saab valida joonise eeskuju (trafareti, šablooni) (Template) vastavalt standardile – ANSI, DIN, ISO jt. joonestuspaberi suurusele – A0 kuni A4 paigutusele – püst- või rõhtse suunamisega (“portree” või “maastik”) väljastamismoodusele – nimega või värvusest sõltuv Lisaks eeltooduile võivad seal olla veel mõned eritingimused. Eeskujudel on kirjanurgad, tähised ja jaotused, ühe sõnaga kõik, mida standard nõuab joonise vormistamisel. Näiteks: ÜLESANNE I Pinnatükk 232
annaabi.ee 
