1 59°19'54'' 25°14'06'' 6577,700 570,200 2 59°20'34'' 25°16'13'' 6578,900 572,225 3 59°19'15'' 25°16'28'' 6576,475 572,525 Ülesanne 2. Eesmärk: Lahendada geodeetiline pöördülesanne. Leida määratud joonte otspunktide koordinaatide järgi joonte pikkused ja võrrelda arvutatud joonepikkusi laboratoorses töös nr. 2 mõõdetud joontepikkustega(Tabel 3.2). Tabel 3.2. Joonte pikkused otspunktide koordinaatide järgi Joon Plaanilt Ristkoordinaatide Geodeetiliste Smõõd- Smõõd-Se mõõdetud järgi arvutatud koordinaatide Sarvut Smõõd Sarvut järgi arvutatud Se
Punkt B L X(km) Y(km) 1 5923'35'' 2507'35'' 6684,37 564,03 2 5924'20'' 2510'33'' 6685,80 566,81 3 5925'13'' 2509'58'' 6687,45 566,23 2. Lahendada geodeetiline pöördülesanne, s.t leida määratud joonte otspunktide ristkoordinaatide järgi joonte pikkused ja võrrelda arvutatud joonepikkusi laboratoorses töös nr. 1 mõõdetud pikkustega. Punktide geodeetiliste koordinaatide järgi arvutada joonte pikkused internetiaadressil http://www.ngs.noaa.gov/cgi-bin/Inv_Fwd/inverse2.prl. Tulemused esitada ühtses tabelis ( ). Valemid: S= ; x= x2-x1 ; y= y2-y1 ; arctan R= ; ; S= . a. Punktid 1 ja 2: x= 1,43 km; y= 2,78 km S12= 3,13 km arctanR12= 1,944 sin12= 0,888
Geodeetiliste kordinaatide leidmiseks tuleb punktist lõuna pool asuva lähima paralleeli laiusele ja lääne pool asuva lähima meridiaani pikkusele liidetav juurdekasv. Kaardile tuleb tõmmata minutilõikude punaste ristide järgi jooned ning tõmmata nende järgi punktidesse ristsirged- ristsirge pealt saab punkti kauguse.60’’=3,7 cm . Näiteks B1: 59o35’+(11,2*60/3,7)=59o38’2’’ Ülesanne 2 Eesmärk: Lahendada geodeetiline pöördülesanne ja võrrelda arvutatud joonepikkusi laboratoorses töös nr.1 mõõdetud joonepikkustega. Tabel 2. Mõõdetud ja arvutatud joonepikkuste võrdlus Joon Plaanilt Ristkoordinaatid Geodeetiliste Smõõd-Sarvut Smõõd-Se mõõdetud e järgi arvutatud koordinaatid Smõõd Sarvut e järgi arvutatud Se 1-2 2875 2872 2938 3 -63
1 584515 25518 6514250 607225 2 584712 255528 6517825 611175 3 58469 255717 6515825 613100 Ülesanne 2. Lahendada geodeetiline pöördülesanne, s.t. leida määratud joonte otspunktide ristkoordinaatide järgi joonte pikkused ja võrrelda arvutatud joonepikkusi laboratoorses töös nr. 1 mõõdetud joonepikkustega. Lahendus: Kasutan valemeid: ,,. Ehk siis joone 1-2 puhul Maksimaalne lubatud erinevus: m Samamoodi leian ka järgmised väärtused. (Ristkoordinaatide Joon (Plaanilt mõõdetud) järgi arvutatud) 1-2 5350 5328 22 2-3 2725 2776 51 3-1 6150 6082 68
2 59 09 1 38 25 44 1 24 6559,2 599,55 3 59 07 1 33 25 43 1 4 6555,3 598,35 Ülesanne 2. Lahendada geodeetiline pöördülesanne, s.t. leida määratud joonte otspunktide ristkoordinaatide järgi joonte pikkused ja võrrelda arvutatud joonepikkusi laboratoorses töös nr. 1 mõõdetud joonepikkustega. Tabel 2.2. Geodeetiline pöördülesanne Joon Plaanilt Ristkoordinaatide Geodeetiliste S mõõd −S arvut S mõõd −S e mõõdetud järgi arvutatud koordinaatide (m) (m)
suuna ja vaadeldava suuna vahel, mõõdetuna päripäeva, jäädes vahemikku 0-360. Seega on dir nurk muutumattu vaadeldava joone eri punktides. 17. Arvmõõtkava ja joonmõõtkava. Mõõtkava all mõistetakse plaanil või kaardil oleva joonepikkuse (D) suhet vastava maastikujoone horisontaalprojektsiooni (S) pikusesse. Joonmõõtkava ehk graafiline võimaldab kanda plaanile tegelikkuses olevaid joonepikkusi ning vastupidi, määrata plaani järgi tegelikke joonepikkusi. Ühele sirgjoonele kantakse teatavat lõiku, mida nimetatakse mõõtkava aluseks a millele vastab maastikul tüvenumbriga 1 algav lõik. Arvmõõtkava on mõõtkava numbriline väljendus. Nt 1:500 tähendab, et 1cm vastab 5m. 18. Teodoliidi põhiosad. Teodoliit on läbi aegade olnud põhiliseks geodeetiliseks nurgamõõduinstrumendiks, millega saab mõõta vertikaalnurka või seniitkaugust ja horisontaalnurka, niitkaugusmõõtur
Kui ei, siis mis suunas tehti konstantne viga? Subjektiivse võrdsuse punkt e PSE ei olnud võrdne etalon väärtusega, vaid erines sellest 0,15mm poolest. Konstantne viga tehti väiksema suunas ehk etalon stiimul oli 60mm ning subjektiivse võrdsuse punkt 59,85 mm. 2) Võrrelge leitud eristusläve suurust mõne rühmakaaslasega sisult lähedase katse tulemusega? * Võrdlesin oma tulemusi kahe rühmakaaslasega, kellest üks mõõtis joonepikkusi ning teine ristkülikute pindalade muutumisi. Tuli välja, et mõlemal juhul saime ümardatult võrdsed Weberi konstandid, seega on meie katse tulemused väga sarnased. Juhuslikult avastasime ka, et nii mina kui ka rühmakaaslane, kes mõõtis joone pikkusi, valisime varieeruva stiimuli väärtusteks samad tunnused ning vahemikud ning seda enam oli hea näha, et me ka samad tulemused saime. 3) Hinnake Weberi konstandi suurust võrrelduna statistiliste keskmistega erinevate meelte jaoks (vrld
Nullnivoo, mere nivoopind Referentsellipsoid 16,2-20,7m Eestis ∼16,2 m Narva –Jõesuus ∼20,7m Ruhnu saarel Joonis 2.4. Punkti absoluutne ja suhteline kõrgus Ülesanne 2. Lahendada geodeetiline pöördülesanne, s.t. leida määratud joonte otspunktide ristkoordinaatide järgi joonte pikkused ja võrrelda arvutatud joonepikkusi laboratoorses töös nr. 1 mõõdetud joonepikkustega. Geodeetilise pöördülesande lahendamine Pöördülesandeks nimetatakse joonte horisontaalprojektsioonide ja direktsiooninurkade (rumbide) leidmist joonte otspunktide ristkoordinaatide järgi. Laboratoorses töös nr. 2 ülesandes 1 on määratud kolmele punktile ristkoordinaadid. Ristkoordinaatide järgi saab leida joonte pikkused. +x
annaabi.ee 
