· Dipleegia haaratud on jalad, käte spastilisus on väiksem, häiruvad ka jämemotoorsed oskused (peenmotoorika võib olla täiesti eakohane) · Tetrapleegia haaratud on kõik neli jäset · Tripleegia · Monopleegia PATSIENDI PROBLEEMID Tserebraaparalüüsiga patsiendi puhul tuleb tegevuste planeerimisel arvestada võimalike kaasuvate häiretega. Antud haigusega võivad kaasuda järgmised kaasuvad häired: · Söömis - joomisraskused · Nägemisprobleemid · Kuulmiskahjustused · Kommunikatsioonihäired · Sensoorse tundlikkuse häired · Kognitiivsed häired · Krambisündroomid · Emotsionaalsed - sotsiaalsed probleemid · Kontraktuurid - deformatsioonid VÕIMALIKUD LAHENDUSED JA LAHENDUSVIISID HAIGUSE ERINEVATES ETAPPIDES Tserebraalparalüüsi puhul on võimalikeks lahendusteks erinevad ravivormid nagu akuutravi, taastusravi, ratsutamisteraapia, tegevusteraapia, hooldusravi
kehaosas - assotsiatiivne reaktsioon. Kompensatoorne lihastalitlus kahjustusest vähem haaratud kehaosades. Mäluprobleemid, raskused tegevuste plaanimise ja organiseerimisega, vähenenud teadlikkus iseendast ja teistest erinevates sotsiaalsetes olukordades, vähenenud arusaam ajast ja ruumist. Raskused kehaskeemi hoomamisel, tähelepanu suunamisel ja keskendumisel Kaasuvad häired: Söömis - joomisraskused Nägemisprobleemid Kuulmiskahjustused Kommunikatsioonihäired Sensoorse tundlikkuse häired Kognitiivsed häired Krambisündroomid Emotsionaalsed - sotsiaalsed probleemid Kontraktuurid - deformatsioonid Mis on erivajadus ja mida see täpsemalt endst lapse eas kujutab? Erivajadus Erivajadusega laps on laps , kelle võimetest, terviseseisundist ja kultuurilisest taustast ning isiksuseomadustest tingitud arenguvajaduste toetamiseks on vaja teha muudatusi või kohandusi lapse
närvisüsteemis - Olenevalt sellestmillise ajupiirkonna kahjustusega on tegemist, tekivad inimesel erinevad liikumispuuded ning õib esineda ka vaimpuue - Peamine liikumispuude põhjus Olenevalt ajukahjustuse piirkonnast: - Spastilisus – eesaju motoorika alad - Düskineetiline vorm – basaalganglionid, tahtmatud liigutused - Ataksia – väikeaju, rabedad liigutused, tasakaaluprobleemid ja keha ruumitaju Kaasuvad probleemid: söömis- ja joomisraskused, nägemisprobleemid, kuulmiskahjustused, kommunikatsioonihäired, sensoorse tundlikkuse häired, kognitiivsed häired, krambisündroomid, emotsionaalsed-sotsiaalsed probleemid, deformatsioonid Hüdruotseefalus e vesipea - Ajuvedelik tekib ajuvatsakestes. Peamine imendumine toimub peaaju kulaosa pealsetes struktuurides - Aju vedelik koos jääainetega tuleb välja, imbub laiali. Uueneb ööpäevas u 3x. Kui vesi
- Fonoloogiline – tähed või tähtede grupid häälikuteks-helideks; raskused lugema õppimise alguses - Grafeerimiline lugemine – sõna jäetakse meelde; raskused hiljem - Loengus lühidalt tutvustatud neuroloogilised arenguhäired: peab oskama nimetada ja mitte segamini ajada, mõned iseloomulikumad tunnused võiksid meeles olla - Tserebraalparalüüs – ratastoolis, söömis-, joomisraskused, nägemis-, kuulmisprobleemid, kommunikatsiooni-, sensoorse tundlikkuse-, kognitiivsed häired, krambid, emotsionaalsed-sotsiaalsed probleemid, deformatsioonid. - Vesipea – ajuvedeliku imendumine on häiritud, pea siserõhk tõuseb ja aju töö on häiritud. Pea ümbermõõt kasvab, tekivad verevarustuse ja närvitalitluse häired. Peavalu, oksendamine, krambid, teadvuse kadu, südametöö ja hingamise häired, eluohtlik
annaabi.ee 
