1884- juunis õnnistati Otepää kirikus Eesti Üliõpilaste Seltsi sinimustvalge lipp 1888- avati Aleksandrikool, algas J.Hurda poolt väljakuulutatud eesti rahvaluule kogumine. Tähtsat seltsimehed. Friedrich Reinhold Kreutzwald on pärit Virumaalt Jõepere mõisast. Haridus: Rakvere elementaarkool, kreiskool, Tallinna saksa kreiskool, Peterburi Arstiteaduse Akademia, (TÜ.) Ametilt nii arst kui ka kirjanik. Peamiselt on looming rahvusvalgustuslik (tõlk. Saksa keelest "Winakatk"- võitles joomapahe vastu.) Avalgas lugusi "Maarahva kasulises kalendris" (ilmus ligi 30 aastat) Luulekogu "Viru lauliku laulud" Eeskujuks Koidulale,Veskele,Reinvaldile jt luuletajatele. "Kalevipoeg." Algidee Friedrich Rober Faehlmann'ilt, eeskuju Elias Lönnroti "Kalevala'st" Eepos- pikk värsivormiline jutustav teos, luule varaseim suurvorm, milel aineks on vägilaste või jumalate teod. 1853- "Alg-Kalevipoeg" 1857 valmis 20 loost koosnev "Kalevipoeg."
ning hiljem Ohulepa mõisa toapoisi Jakobi vestetud tõsiseid ja naljakaid rahvajutte. Kreutzwaldi huvi kirjanduse vastu süvenes ja arenes õpingute ajal Tartu Ülikoolis ja suhtlemises Faehlmanniga. Rakenduse leidis see Võru-aastail (1833-1877), mil ta pühendus arstitöö kõrvalt kirjanduslikele harrastustele. Suur osa Kreutzwaldi varasemast loomingust on rahvavalgustusliku (kasvatava, hariva) eesmärgiga. Ta kirjutas karskusteemalise jutu ,,Wina-katk" (1840), millega võitles joomapahe vastu ja soovitas asutada Eestis karskusseltse. Oma õpetlike lugude avaldamiseks ja levitamiseks kasutas Kreutzwald peamiselt kalendreid. 1846. a hakkas ta toimetama ,,Eesti-rahwa Kasulise Kalendri" lisa, mis ilmus ligi 30 aastat. Kreutzwaldil tuli mõte välja anda Eesti esimest populaarteaduslikku pildiajakirja ,,Ma-ilms ja mõnda, mis seal see leida on" (1848-1849), kus ta tutvustas lugejatele maakera eri paikade goreograafiat, loomastikku, tehnika uusi saavutusi, keugeid planeete jm
1881- Liberaalsete vaadetega keiser Aleksander II tapmine; Keisriks saab sl 1882- C.R. Jakobsoni surm 1884- juunis õnnistati Otepää kirikus Eesti Üliõpilaste Seltsi sinimustvalge lipp 1888- avati Aleksandrikool, algas J.Hurda poolt väljakuulutatud eesti rahvaluule kogumine. Tähtsat seltsimehed. Friedrich Reinhold Kreutzwald. Ametilt nii arst kui ka kirjanik. Peamiselt on looming rahvusvalgustuslik (tõlk. Saksa keelest "Winakatk"- võitles joomapahe vastu.) Avaldas lugusi "Maarahva kasulises kalendris" (ilmus ligi 30 aastat). Luulekogu "Viru lauliku laulud". Eeskujuks Koidulale,Veskele,Reinvaldile jt luuletajatele. Eepos- pikk värsivormiline jutustav teos, luule varaseim suurvorm, milel aineks on vägilaste või jumalate teod.1853- "Alg-Kalevipoeg" 1857 valmis 20 loost koosnev "Kalevipoeg." 4. 1860-1870. aastad rahvusliku liikumise juhid ja üritused. 19
kirjandust. Läks Võrru linnaarstiks (44a). Õhtuti pühendas aega kirjandusele. Abiellus, 3 last. Ühele hukkunud lapsele pühendas luuletuse “Paar sammu ...”. Teda iseloomustavad teravmeelsus, kalduvus satiiri, loomupärane ägedus. Kirjavahetus Faehlmanni, Koidulaga sai informatsiooniks kaasaegsetest probleemideks. Enne surma elas Tartus. Kirjutas arstikogemustest käsiraamatu “Kodutohter”, poeemi “Lembitu” (tema meelest kirjanduslik luigelaul). Innustas rahvast võitlema joomapahe vastu (“Viinakatk”). Andis aastakümneid välja õpetlikest lugudest kalendreid. Andis välja eesti I populaarteaduslikku pildiajakirja Maailm ja Mõnda, kus tutvustas tehnika uusi tehnikasaavutusi, loomi/taimi, geograafiat. Väljaanne “Sipelgas” andis talupoegadele tervise/põllumajandusalaseid teadmisi. Püüdis arendada talupojast lugeja silmaringi (rahvavalgustuslik). 19. saj menukaim “Reinuvader rebane”. 1832 “Kalevipoeg” (rahva väljaanne), 1866 “Eesti
Tema kirjavahetus Faehlmanni, Koidula ja Hurdaga on informatsioonitihe ajastudokument. Elu viimased aastad veetis Tartus. Arstikogemustest raamat ,,odutohter" ja poeem ,,Lembitu", mida peetakse tema kirjanduslikuks luigelauluks. Loomingus on kesksel kohal ratsionalistlik-rahvavalgustuslik ja romantiline aines. Looming teenib didaktilist ehk kasvatavat ja harivat eesmärki. Innustas nt rahvast võitlema joomapahe vastu oma teosega ,,Viina katk". Õpetlike lugude avaldamiseks kasutas ta kalendreid. Tema ,,Maarahva Kasuline Kalender" (1846). Andis välja Eesti esimest populaarteaduslikku pildiajakirja ,,Maailm ja mõnda, mis seal sees leida on" (1848) . Selles tutvustas ta planeete, üldist geograafiat, loomastiku, tehnika uusimaid saavutusi. Ta püüdis jätkata Masingu suunda ning avardada talupojast lugeja silmaringi. Tema üks menukamaid teoseid (ja üldse 19
annaabi.ee 
