peavad olema tugevad, sest käte jõud peab olema proportsionaalne jalade jõuga. Jooksutehnikal on vahest kõige suurem tähtsus. Õigesti joostes on kergem joosta, saab joosta kiiremini ja kauemini. Tehes üksi jooksutrenne on võimatu muuta oma tehnika paremaks, sellist protsessi peab jälgima kogenud treener. Iga inimesel on erinevad kehatüübid ja füüsikalised võimed ning tulenevalt nendest on igal inimesel oma maneer joosta, mida aga alati saab muuta paremaks. Jooksutreeningu põhialuseks on aga vastupidavus. Vastupidav inimene suudab teha rohkem trenni, taastub kiiremini ning vajab vähem puhkust. Isegi sprinter peab olema piisavalt hea vastupidavusega. Kust see aga tuleb ? Loomulikult sõltub palju sellest, mida loodus on inimesele andund. Vastupidavust saab aga treenida kõige suuremas ulatuses. Vastupidavuse suurendamise põhialuseks on krossijooksud, need on mõne kilomeetri kuni mõnikümne või isegi mõnesaja kilomeetri pikkused jooksud, mida
harjutusmooduse leidmiseks. Cooperi süsteemi tugevamaks küljeks on ka see, et eeltoodud plaanid on tehtud suure arvu tervisejooksjate kogemuste alusel, mis lubab teha konkreetseid üldistusi. Selle süsteemi negatiivseks küljeks on aga see, et organismi seisundi kategooriad on jaotatud keskmiste näitajate järgi. Tegelikult konkreetsed inimesed erinevad suuremal või vähemal määral keskmistest. Samuti jätab soovida jooksutreeningu emotsionaalne külg, kuna harjutuskorrad on surutud liiga kindlatesse raamidesse. Ei ole arvestatud jooksutempot mõjutavaid tegureid jne. 1.4 KASUTATUD KIRJANDUS http://www.slib.ee/docs/jooksmine.pdf http://www.jooksja.ee/jooksmine/ http://www.stamina.ee/index.php? menuID=459&ids=459&elementID=1053&action=view&itemID=12 http://www.miksike.ee/documents/main/referaadid/tervisejooksu.htm
oodati, et ei ole täitnud nende pandud lootusi. Põhjuseks võib olla treeningumetoodika ebaõige rakendamine või mõne muud tegurid. Noorde keskmaajooksu probleemid on juba rea aastate vältel köitnud kogu maailma treenerite tähelepanu. Keskmaajooksus ettevalmistuvad noored peavad kõigepealt omandama mitmekülgse kehalise ettevalmistuse, selles on kõik treenerid üksmeelsel seisukohal. Erinevad on arvamusel kasvueas kasutava jooksutreeningu, tempo ja distantside valiku kohta, seda juba möödunud sajandi algusest oma töös uuriksin noorte keskmaajooksjate jooksutreeningu, dempo ja distantside valiku ja sellega kaasnevarengu seisukohti. 3 Noorte keskmaajooksjate treeningut käsitleva kirjanduse analüüs Eelolevas töös on noorde keskmaajooksjate treeningumeetodite jagamisel gruppidesse I, II ja III aluseks võetud neli treeningukomponenti:
tekitavad ülemäärase pinge keha riskipiirkondadele. Venitusharjutuse sooritamisel võib end vigastada vaid sel juhul, kui: · kiirustate liialt, eelnevalt lõdvestamata; · venitate liialt kiiresti või tugevalt; · ei pööra tähelepanu, kuidas reageerivad lihased venitamisele. Tugevate treeningukoormuste korral kasutage eelsoojenduseks samu harjutusi, mida treeningutunnis tegema hakkate, kuid aeglases tempos. Näiteks jooksutreeningu eel tehke kerge sörkjooks või kõnd 25 minutit, kuni kerge higierituseni, seejärel alustage venitusharjutustega. Venitusharjutuste kestvus · Venitusharjutuste kestus on tavaliselt 1030 sekundit, kuid kestus võib aja jooksul muutuda. · Väsinud lihaste puhul või meeldiva harjutuse korral võite aega pikendada. · Tundes küllaldast painduvust, võite aega vähendada 515 sekundile. · Kaht ühesugust päeva pole olemas, venituse kestusel arvestage lihaste seisundit.
annaabi.ee 
