Seda tingis karm eluolu ja looduslik valik. Inimisend, kes iidsete aegade hämaruses ei suutnud kiirelt joosta, jäi toiduhankimisel sagedamini kõhutäieta või langes hoopis ise saagiks. Looduses on inimesele väga oluline kiirus ka väledus. See on nooruse, elujõu ja bioloogilise täisväärtuse tunnuseks. Isend, kes liigub aeglaselt ja kohmakalt, on kas vana, haige, vigane või alaarenenud. Maksimaalkiirusega jooksu võib vaadelda kui kiirelt-kiirelt üksteisele järgnevate jooksusammude ahelat, kus keha liikumapanevaks jõuks on äratõukeimpulsid, mis antakse vahelduvalt parema ja vasaku jalaga maapinnalt ära tõugates ning mida abistavad hooliigutused teiste jäsemetega. Et paremini kirjeldada, seletada ja mõista maksimaalkiirusega jooksu liigutustegevust, on otstarbekas meenutada mõningaid fülogeesis väljakujunenud füsioloogilisi mehhanisme, samuti teatud biomehhanismi seaduspärasusi, mis on kiirjooksu liigutustegevuse aluseks.
on tavaliselt ikka kas vana, haige, vigane või alaarenenud. Jooksuoskus ja kiire jooksuvõime on ka inimese elujõu, bioloogilise täisväärtuslikkuse ja kehalise kultuuri kõige esmasemaks ja parimaks koondnäitajaks. Tavaliselt tarvitseb vaid kord näha inimest kiiresti jooksmas, et võida anda üsnagi tõepärane hinnang tema kehalisele minale, harrastustele ja eluviisidelegi. Lihtsustatult võib maksimaalkiirusega jooksu vaadelda kui kiirelt-kiirelt üksteisele järgnevate jooksusammude ahelat, kus keha liikumapanevaks (lähtumisel liikumist kiirendavaks, distantsil liikumiskiirust säilitavaks) jõuks on äratõukeimpulsid, mis antakse vahelduvalt parema ja vasaku jalaga maapinnalt ära tõugates ning mida abistavad hooliigutused teiste jäsemetega. Et paremini kirjeldada, seletada ja mõista maksimaalkiirusega jooksu liigutustegevust, on otstarbekas meenutada mõningaid fülogeesis väljakujunenud füsioloogilisi mehhanisme,
Kui jooksja teeb valestardi, saab ta hoiatuse. Pärast seda diskvalifitseeritakse automaatselt selles jooksus iga jooksja, kes edaspidi valestardi teeb. 5 3. kiirendus sprinter jõuab jooksuasendisse viienda ja kaheksanda jooksusammu vahel. Ta jookseb varvastel, kannad rada ei puuduta. 4. maksimumkiirus kiirendus jätkub jooksusammude sagenemisega, kuni üldiselt umbes 60. meetril jõutakse maksimumkiiruseni. Eliitsprinteritel võib sammude arv ulatuda kuni 5 sammuni sekundis, mis tähendab kiirust 12 m/s ehk 40 km/h. 5. kiiruse hoidmine 60. meetril on sammu amplituud maksimaalne. Sammu pikkus võib olla kuni 2,4 m. 6. kiiruse langus alates 80. meetrist püüab jooksja hoida sujuvust ja kõrget sammude arvu, et leevendada paratamatult kiiruse vähenemist enne finisit. Maksimumkiirust
kõrgemat äratõukekohta (kast, liikumatu pink), saali tingimustes ka hoolauda. Hoojooksu pikkus peab vastama lapse või nooruki võimetele. Sammude arv hoojooksul suurenegu järk-järgult viielt seitsmele, üheksale, üheteistkümnele jne. Õpetada juba kohe algul hoojooksu alustamist tõukejalaga ja kindlasti lähteasendist. Nooremais vanuseklassides pole soovitav tagajärjele hüppamist ning isegi võistlemist teha normaalselt äratõukepakult. Jooksusammude pikkus pole lastel stabiilne ja kindla äratõukekoha nõudmine tingib viimaste sammude venitamist või tippimist. See võib peatselt kujuneda aga raskesti kõrvaldatavaks harjumuseks. Niisiis, tagajärg mõõta äratõukejäljelt. See soodustab hoojooksu loomuliku ja õige rütmi õppimist. Hoojooksusammude täpset tajumist ja nende pikkuse stabiliseerimist aitab saavutada ka tõkkejooks. Seda tuleb arvestada juba ka nooremate juures. Nende sportlikus tegevuses peab
annaabi.ee 
