enamasti ei osalenud. Hea ja parema söömise/joomise kõrvalt aga tehti sümpoosionitel ka tähtsaid poliitilisi plaane, sõlmiti kokkuleppeid jne. 8. Sport oli aristokraatide igapäevane tegevusala. Sporti tehti alasti ning seetõttu kutsuti spordiväljakut ja sealseid ruume gümnaasioniks. Kõige tähtsamaks võistluseks olid olümpiamängud, mida peeti iga nelja aasta tagant Zeusi auks. Osaleda tohtisid vaid hellenid. Võistlusprogramm sisaldas jooksudistantse, maadlust, rusikavõitlust, viievõistlust (jooks, kettaheide, hoota kaugushüpe ja maaldus) ning neljahobuserakendite võidusõite. Kuna pidustused ei piirdunud vaid spordiga, kehtestati võistluste ajaks olümpiarahu, olümpiavõitjad olid aga kõrgelt austatud. 9. Homeros oli pime laulik, keda peetakse kahe kõige kuulsama eepose ,,Ilias" ja ,,Odüsseia" autoriks. Perikles oli silmapaistev riigimees, keda peetakse ka sageli Ateena kõige edukamaks
-> käib aristokraatide kohta. Lihtrahva perekonnas olid naine ja mees lähedasemad. 7. Sport ja Olümpia Sport ja olümpia mängud: Kreeklased sportisid alasti (MMMMM naked boys), seetõttu nim. spordiväljakut ja sinna juurde kuuluvaid pesemis- ning riietusruume gümnaasioniks (,,alastioleku koht"). Tähtsaimad võistlustest olid olümpiamängud iga nelja aasta tagant, Zeusi auks, osalesid ainult kreeklased, võõramaalastele olid mängud keelatud, naised ei tohtinud osaleda. Sisaldas jooksudistantse, maadlust, rusikavõitlust, viievõitlust ning neljahobusekaarikute võidusõitu. Kõige olulisem oli lühim jooksudistants staadionijooks. Kehtestati olümpiarahu Olümpias ei tohtinud relvi kanda ega kellegi sinnapääsu relva jõul takistada. 8. Põhilised Jumalad Jumalad olid inimkujulised. Jumalad moodustasid perekonda. Elasid Olümpose mäel. Tähtsaim Zeus, abikaasa ja õde Hera. Poseidon oli Zeusi vend merejumal. Hades allilma ja surnute valitseja. Maailm sai alguse Chaosest
tegevusala. Kreeklased sportisid alasti. Seetöttu nimetati spordiväljakut ning pesemis- ja riietusruume gümnaasioniks (alastioleku koht). Enamati lülitati vöistlused ühe vöi teise usupidustuse programmi. Aja jooksul kerkisid möned rohkem esile ning muutusid ülekreekaliseks. Tähtsaim neist on olümpiamängud iga nelaj aasta tagant Zeusi auks peetud pidustused. Osalesid hellenid, barbaritel ja naistel oli see keelatud. Vöistlusprogrammis oli: jooksudistantse, maadlus, rusikavöitlus, kahe viimase kombineeritud vöistlus, viievöistlus (jooks, odvise, kettaheide, hoota kaugushüpe, maadlus) ning nelja hobusekaarikute vöidusöit. Sela loeti osalejaks kaarikuomanikke, mitte juhte. Köige prestiizsemaks peeti lühimat jooksudistantsi staadionijooksu, 192 meetrit. Olümpiamängudel ohverdati ka jumalatele (tule süütas staadionijooksu vöitja), vöistlesid trompetiouhujad, teadete kuulutajad. Et midagi
Sport Ilusat lihaselist keha hinnati peaaegu sama kõrgelt kui teravat vaimu või poliitilist edukust. Kreeklased sportisid alasti, seetõttu nimetati spordiväljakuid ja hooneid gümnaasionideks (alasti oleku koht). Tähtsaimaks spordivõistluseks kujunesid olümpiamängud. Neid peeti iga nelja aasta tagant, võistlejad kogunesid nii Kreekast kui ka kolooniatest. Naised osaleda ei võinud. Võistlusprogramm sisaldas jooksudistantse, maadlust, rusikavõitlust, maadluse ja rusikavõitluse kombinatsioon, viievõistlust (jook, odavise, kettaheide, hoota kaugushüpe, maadlus) ja neljahobusekarikute võidusõitu. Kõige prestiizemaks loeti lühimat jooksudistantsi staadioni jooksu (192m). mängudeks kehtestati olümpiarahu. Olümpiavõit tõi au kogu linnale, seetõttu püstitati olümpiavõitjatele ausambaid ja premeeriti vääriliselt
annaabi.ee 
