Nii kaua, kuni poisid olid alaealised teenisid nad Zeusi. Saades täisealisteks lahkusid nad Kreeta saarelt ja läksid Olümpiasse. Seal tegid nad tublit tööd ja selle tähistamiseks korraldati iga viie aasta tagant võidujookse. Teine müüt räägib aga räägib sellest,et olümpiamängude mõttele olevat tulnud Herakles, kes oli pooljumal. Herakles oli Zeusi ja Alkmene poeg. Herakles korraldas Olümpias võidujookse. Nende jooksudega olevat ta tähistanud võitu kuningas Augeiase üle. Kuna Herakles võitis need võistlused, hakkas ta neid iga nelja aasta tagant kordama. On ka kolmas müüt, mis räägib sellest, et Zeus hakkas olümpiamänge korraldama pärast seda, kui ta oli võitnud titaan Kronost. Ka neljas müüt on olemas. Selle kohaselt hakkas olümpiamänge korraldama hoopis Olümpia kuningas Pelops. Kuningas Oinomaos kutsus oma tütre Hippodameia kosilased
(Vikipeedia 2007). Madisest lähemalt on võimalik lugeda temaga sooritatud intervjuus. 3.3. Tiidrek Nurme Paljudele võibolla tundmatu nimi, kuid tegelikult on tegemist Eesti tasemel väga kõva tegijaga. Ka Tiidrek on õppinud Kuressaare Gümnaasiumis. Ta ei ole küll seda kooli lõpetanud, kuid arvan, et ta on sportlane, keda tuleks antud teema puhul esile tõsta. Tiidrek Nurme on sündinud 18. novembril 1986. aastal. Ta tegeleb keskmaa jooksudega, põhiliselt 1500 ja 3000m distantsil. Tiidreku nimel on paljud Saaremaa rekordid. Samuti on ta ületanud Eesti tippmarke. Tiidrek on oma aladel vaieldamatu Eesti tipp. Ta on esindanud Eestit ka erinevatel välismaistel võistlustel. Tiidreku potentsiaali on märganud ka Eesti läbi aegade ühe kuulsama ja edukama maratonijooksja Pavel Loskutovi treener, kes treenib nüüdsest Tiidrekut. 9 3.4. Raigo Saar
jooksukiiliks noortele poistele on jalgpall ja murdmaajooks. Kõige parem onaeglase jooksu sees 30-40 m kiirelt, aga lõdvalt joosta. Seejuures ta lisab aga, et kasvueas noored ei tohi kunagi kesk- või pikamaajooksu spetsiaalselt harjutada. Paljud treenerid rõhutavad , et kasvueas tuleb eelkõige arendada kiirust ja üldist vastupidavust. Uus-Meremaa treener A.Lydiard kirjutas 1969.a, et tema noored ja algajad õpilases alustavad jooksutreeninguid 30 min aeglaste jooksudega. Hiljem pikendatakse järk-järgult jooksu kestvust. A.Lydiard märgib, et algajad keskmaajooksjad vajavad umbes kolm aastat aeglase tempoga jooksutreeningut . selleks, et organismi ettevalmistada intensiivse treeningu talumiseks.(Karikosk 1970: 275, 276) Tuntud Saksa kergejõustiku treener R.Hoke kirjutab, et kasvueas noortele ei ole võistluspärane keskmaajooks kasulik. Otstarbekohaselt doseeritud pikad metsajooksud on väga soovitavad. Nende pikkus ja tempo peavad vastama noorte võimetele
peaks toimuma nii, et välditaks närvi-lihasaparaadi liiga varajast ja üleliigset väsimust. Kiirustreeningus on kõige levinum viga see, et hakatakse liiga vara tegema maksimaalse kiirusega harjutusi. Selle tulemusel kiirus stabiliseerub, mitte ei arene plaanipäraselt. Kiirust tuleks arendada maksimaalse kiirusega tegevusel kuni 5-sekundiliste harjutustega (jooks allatuult, 35° kallakuga mäest alla, teate- ja etteandejooksud jms) ja ilma pidurduseta. Kiirust ei arendata edasi-tagasi jooksudega. Kiiruse arendamine vajab puhanud lihast, seega joosta pigem vähem, kuid lõdvalt ja kiiresti. (5) Sprinteri kui kõige tüüpilisema kiirusala esindaja seisukohast oleks nähtavasti kõige mitmekülgsemateks ja mõjuvamateks vahenditeks õigesti sooritatud kiirendusjooksud. Kiirendusjooksudel tuleb arvestada: 1) sujuvat kiiruse tõstmist aeglasest kuni maksimaalseni, 2) kiiruse tunnetamiseks tuleb rõhutada eelkõige maksimaalse sammusagedusega osa kiirendusjooksus,
annaabi.ee 
