*ilmalikud laulud levisid suuliselt, esimesed ilmalike laulude kirjapanijad olid Goljaarid ehk vagandid rändavad üliõpilased või teenuseta vaimulikud. Nende luule oli ladinakeelne,armu ja joogilaulud porodeerisid kiriklikke hümne. Suurim vagandiluule- Carmina Burana(13 saj) Carl Orff Carmina Burana samanimeline Vokaal-instrumentaal teos.(20 saj) Kangelaslaulud pikad eepilised poeemid müütiliste kangelaste vägitegudest, Iogas lauses korduvad meloodiavormelid. Kuulsaim prantsuse rahvuseepos-Ronaldi laul.(11 saj) Rüütlilaul- 11 saj algus Provence'ist ,L-Pr.maa piirkonnast. Rüütlilaulikud: L-Pr. maal trubaduurid P-Pr, maal truväärid Saksamaal-minnesingerit
Teada on, et laulmine ja pillimäng olid keskajal väga levinud ja võib vaid oletada, et muusika oli mitmekesine ja huvitav. Ilmalik laul levis pikka aega suuliselt, esimesed üleskirjutused on pärit 11.-12. sajandist. Üsna omapärased on laulud, mida laulsid ja panid kirja vagandid – rändüliõpilased või teenistuseta vaimulikud. Nende laulud matkisid kiriklikke laule ja olid seetõttu samuti ladina keeles, kuid sisult olid need sageli üsna siivutud. Peamiselt olid need armu- ja joogilaulud. Näiteks üks suurim selline laulukogumik „Carmina Burana” („Beuerni laulud”) on kokku pandud 13. sajandi algul ja leitud ühest Baierimaa kloostrist. Vanimad säilinud rahvakeelsed ilmalikud laulud on kangelaslaulud. Need on pikad jutustavad poeemid müütiliste kangelaste vägitegudest ja neid lauldi lihtsate, igas värsis korduvate meloodiatega. Neist kuulsaim on prantsuse rahvuseepos „Rolandi laul”.
pila, päevakajalisi laule. K)keskaegsed helilaadid- joonia, früügia, dooria, lüüdia, miksolüüdia. L)pillid- Puhkpillidest – trompet(sõjakäikudel), muusikas –salmei, flööt Keelpillid- lüüra, psalteerium, rataslüüra, simbel ja harf. Tekkisid poognaga pillid- fiidel (fiddle), rebekk. Löökpillid – trumm, kellamäng. Alates 9. saj – ehitati esimesed kirikuorelid. M)Carmina Burana- 13.sajandist suurim ladinakeelne ja üsna siivutu sisuga (joogilaulud, mis parodeerisid kirikuhümne) kogu. N)spielmannid- rüütlikultuuri ja rahvakunsti levitajad ja edasiarendajad. Prantsusmaal kandsid nimetust: zonglöörid, Saksamaal - spielmannid, (esitasid lugusid poollauldes + saatsid end pillidel); skomorohhid Venemaal; peiarid Eestis. O)kontrapunktid-Muusika loomisel kasutatakse kontrapunkti ( punctus contra punctum- noot noodi vastu), millega algab polüfoonilise muusika areng. Selle aja muusika ja noodiraamatud on rohkete piltidega ja väga ilusad. 6
vormis tekst) -> draamast arenes müsteerium (rahvakogumispaikades, rändmuusikud kannavad ette) KÜSIMUS: müsteeriumi ja liturgiliste tekstide erinevus? Müsteerium on piibliaineline etendus keskajast, kus vahelduvad kõnes esitatud osad muusikas esitatud osadega. Ilmalik muusika keskajal Suuline ilmalik muusika -> kirjalikuks traditsiooniks Esimesed kirjapanijad goljaarid e vagandid - rändavad üliõpilased või teenistuseta vaimulikud Armu- ja joogilaulud Parodeerisid kiriklikke hümne Suurim vagandiluulekogu ,, Carmina Burana'' (,,Beuerni laulud'') 13.sajandil Kangelaslaulud Vanimad säilinud rahvakeelsed ilmalikud laulud Pikad eepilised poeemid müütiliste kangelaste vägiteodest Igas värsis korfuvad meloodiavormid Kuulsaim ,,Rolandi laul'' 11.sajand Rüütlilaul e. Keskaegne õukondlik luule rüütlilaulikud erinevast seisusest ja vastavalt sellele nimetati neid eri piirkondades erinevalt:
ei loodud kuni 16.saj. Puhkpillidest – trompet(sõjakäikudel), muusikas –salmei, flööt Keelpillid- lüüra, psalteerium, rataslüüra, simbel ja harf. Tekkisid poognaga pillid- fiidel (fiddle), rebekk Löökpillid – trumm, kellamäng, Alates 9. saj – ehitati esimesed kirikuorelid Carmina Burana - Esimeste ilmalike laulude kirjapanijateks olid vagabondid/ vagandid (rändavad üliõpilased või teenistuseta vaimulikud).Nende luule oli ladinakeelne ja üsna siivutu sisuga (joogilaulud, mis parodeerisid kirikuhümne). Suurim selliste laulude kogu on "“Carmina Burana“13. sajandist. spielmannid - ändmuusikud olid reisivad erinevate oskuste esitajad- muusikud, kangelaslugude jutustajad, tantsijad, akrobaadid, tsirkuseesinejad (köietrikid, pantomiim, mõõga-neelamine).Olid rüütlikultuuri ja rahvakunsti levitajad ja edasiarendajad. Prantsusmaal kandsid nimetust: zonglöörid, Saksamaal - spielmannid
vaimulikud, kel oli vaja kirjapanna eelkõige liturgilisi tekste ja laule. Hoopis pikemaks ajaks jäi suuliseks traditsiooniks ilmalik laul. See on ka peamine põhjus, miks me teame temast hoopis vähem kui kirikulaulust. Esimeste ilmalike laulude kirjapanijaiks olid goljaarid ehk vagandid - rändavad üliõpilased või teenistuseta vaimulikud. Nende luule oli põhiliselt ladinakeelne ja üpris siivutu sisuga: armu-ja joogilaulud parodeerisid sageli kiriklikke hümne. Suurim vagandiluule kogu ,,Carmina Burana" (,,Beuemi laulud") on kokku pandud 13. sajandi algulja leitud Baierist Benediktbeuemi kloostrist. Vanimad säilinud rahvakeelsed ilmalikud laulud on kangelaslaulud (pr k chanson de geste). Need on pikad eepilised poeemid müütiliste kangelaste vägitegudest, mida lauldi lihtsate, igas värsis korduvate meloodiavormelitega. Sellistest poeemidest on
annaabi.ee 
