A D RA Rahvalaulud jutustavad: HV Jig, reel, hornpipe, Laulud ja tantsud on Tuntuim meestetants on Tuntumaid poola Rahvalaul on AL Danny Boy enamasti: tsardas, mis tõlges päritolu tantsud on: ühehäälne. A Looduslaulud, Seven Drunken Nights Joodeldamine tähendab Populaarsed tantsud on UL armulaulud. Suil a Ruin masurka, U polka vals
Palujde laulude autor on Franz Schubert. Viinist on pärist maailmakuulus tants Viini valss, mis arenes välja austria rahvatantsust lendlerist. Viini valsi tegi oma loominguga kuulsaks Johann Strauss, keda nimetati ka valsikuningaks. Austria rahavamuusika on hoogne ja rõõmsameelne. Oluline osa on tantsumuusikal. Tuntumad rahvatantsud olid valss, lendler ja polka. Populaarsemad pillid olid lõõtspill, viiul ja kandlesarnane tsitter. Arvatakse, et Alpides tekkis eriline laulmisviis ehk joodeldamine, mida mägikarjused kasutasid omavaheliseks suhtlemiseks. Teiseks sidepidamiseks oli alpisarv, mis on kuni 4 meetrit pikk ja mängides toetatakse maha. SAKSAMAA Saksa kultuur on pikkade traditsioonidega ja mõjutanud kogu Euroopa kultuuri arengut. Mitemed Eestile omaseks saanud laulud ja tantsud on üle võetud saksalstelt. Tüüpiline saksa rahvalaul oli ühehäälne ja duur-helilaadis. Meloodiad enamasti rahulikus tempos
MNOPQRSTUVWXYZÄÖÜß Austria kultuur 18-19 sajandil oli Austria euroopa muusikaelu üks keskustest Viini Filarmoonikute uusaastakontsert on üks paljudest muusikalistest traditsioonidest Muusikafestivale toimub igal pool Austrias. Heliloojana on silmapaistvaim Wolfgang Amadeus Mozart, kuid ka Franz Schuberti muusika on väga populaarne. 20. sajandi filosoofilist mõtlemist Joodeldamine http://www.youtube.com/watch? v=vQhqikWnQCU Traditsiooniline folk-tants http://www.youtube.com/watch?v=b85Ba YS0v50 Arhidektuur Pilte Austriast Austria toidukultuur Austria köök oli kuulus juba 15. sajandil kui üks toitvamaid ning maitsvamaid Euroopas Eriti palju maitsvaid toite on pärit Viinist, kust need on levinud üle maailma. Teraviljadest kasvatatakse rukist, nisu, otra, kaera
Saksa rahvalaul on ühehäälne ja duur- helilaadis. Rahvalaulud on enamasti rahulikus tempos. Lauldi mitmekesi ja improviseeriti viisihäälele juurde lisahääli. Tantsu- ja pillimuusika 16. sajandist hakkas üha rohkem populaarsust võitma tantsu- ja pillimuusika. Tantsude saateks mängiti viiulit, lõõtspilli ja suupilli. 19. sajand tõi muusikasse uuema rahvalaulu ning tantsudest said populaarseks naabermaadest pärit polka, lendler ja valss. On ka levinud joodeldamine. Väike lõõtspill concertina Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Suupill Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level
Side ja taju Järvekauridel on erinevaid häälitsusi. Madalat huiget, mis on väga vaikne ja kõlab nagu inimese ümisemine, esitavad nii emased kui ka isased. Kaeblevat hüüet, mis on madala täbriga, kuid tugeva heliga on linnud võimelised tekitama juba kahe kuuseks saades. Joodeldav kuik-kukuik-kukuik on tugevaim selle liigi isaste poolt tekitatud heli, kostudes kaugemale kümnest kilomeetrist. Nii madalad kui ka kaeblevad hüüded on kontakti saamiseks liigikaaslastega. Joodeldamine on territoriaalne hüüe, mis annab märku isase linnu valmidusest kaitsta oma piirkonda. Toitumine Järvekaurid on lihasööjad. Peamiselt on need röövkalad, lisaks vähid, mereannid ning putukad. Kala neelamiseks viskab lind oma pea tahapoole. Äsja koorunud tibusid toidavad nende vanemad putukatega. Järk-järgult suureneb kala hulk poegade menüüs, sest nad muutuvad kogukamaks. Järvedes, kus on vähe kalu, toidetakse järelkasvu peaaegu täielikult veeputukatega.
· Haldusjaotus 9 liidumaad (Bundesland) · riigikeel saksa keel · poliitiline süsteem parlamentaalne liitriik Rahvastik · 91,1% on austerlased · 8,9% välismaalased · Austrias elab horvaate, ungarlasi, sloveene · etniliselt ja keeleliselt ühtne · saksa keelt räägib 98% kodanikest ja 89% rahvastikust · usk - 73,6% rooma-katolikud Osatähtsus maailmakultuuris · seondub eelkõige muusikaga · joodeldamine · rahvatantsust ländler on kujunenud klassikaline Viini valss · Mozart, Schubert, Beethoven, noorem ja vanem Strauss Muud valdkonnad: · Bioloog Gregor Mendel · Bioloog Konrad Lorenz · Psühholoog Sigmund Freud Suuremad linnad · Viin 1,5 miljonit, koos eeslinnadega 2 miljonit · Graz 221 000 · Linz 180 000 · Salzburg 145 000 · Innsbruck 112 000 · Klagenfurt 91 000 · Villach 59 000 Ajalugu