poolest kättesaamatuga, sellest võib omakorda välja areneda alkoholism. Alkohol üldiselt on paha-paha, aga natukene võib. Siiski kuulub alkohol meie kultuuriruumi, Jõulude ajal hõõgvein ning uusaasta ajal sampanja. Mina väidan, et alkoholi tarbimine on siiski ebatervislik ja ohtlik. See võib inimesi üdini muuta: vägivaldsemateks, labasemateks ja teistele ebameeldivamateks, näiteks on toimunud väga palju kaklusi, vargusi ja liiklusõnnetusi tänu alkoholile. Kui joodaks vähem, jääks ka palju kurja ning paha ära. Kuid alkoholil on ka paremaid pooli, näiteks alkoholi saab kasutada ka ravimina. Näiteks väikestes kogustes punane vein stimuleerib südame-veresoonkonna tööd. Samal ajal inimesed, kes üldse alkohoolseid jooke ei tarvita, põevad sagedamini südame- veresoonkonna haigusi.
· 11-20% kehakaalust krambid, paistes keel, kuulmishäired, uriinipeetus, nägemishäired Kui sportlane tunneb juba janu, siis on liiga hilja juua. Ta ei suuda enam taastada veepuudust. Sportlane peaks jooma kindla reziimi järgi iga umbes 15-20 minuti tagant 150- 250 ml vedelikku (koormuse ajal). Peale vee kaotab keha higistades ka mineraalaineid ja vitamiine. Seetõttu on vajalik, et ainult ei joodaks puhast vett, vaid mineraalvett. Veelgi parem oleks, kui pingutuse ajal joodaks spordijooke, mis sisaldavad suuremal hulgal vitamiine ja mineraale. 5.3 Spordijoogid Spordijoogid on otseselt välja töötatud taastamaks treeningu ajal vähenenud vedeliku, mineraalainete, vitamiinide ja süsivesikute hulka. Spordijookide üheks oluliseks koostisosaks on naatrium. See kiirendab glükoosi ja vee omastamist organismi poolt.
Tulevad Astrov, kes on vintis ning Telegin, kitarriga. Arsti tahab lällata, käib Teleginile peale, et too kitarri mängiks isegi siis, kui kõik teised majas juba magavad. Astrov tõdeb, et ta muutub banaalseks kui ta on joonud. Tuleb Sonja, kes on pahane, et Vanja end jälle n.-ö. koos doktoriga on purju joonud, sest tarvis on tegeleda heinatöödega, mitte pettekujutelmades istuda. Sonja palub doktorit, et ta ei joodaks endam Vanjat täis ning peale pikka jutu ajamist lubab, et ta ei joo ise ka enam kunagi. Sonja teeb talle lähenemis katse, küsides, et kui tema noorem õde peaks olema temast sisse võetus siis kuidas arsti selle peale reageeriks. Astrov arvab, et ta ütleks ilusate sõnadega ei. Sonja jääb üksi. Ta räägib kuivõrd inetu ta on, kuid et doktor ei ole ikkagi veel talle tegelikult ei öelnud, et lootust veel on. Tuleb Jelena, kes tahab temaga ära leppida
võõrale eeskujule toetuvas „Willem Nawis“ (1839). „Ajaviites” (1838) tunneb autor kaasa eesti rahva käekäigule: 5 proosavalmi, õpetlik lühijutt ja mõistatus, pikema pealkirjata jutustus; valmiained Wilmanni või kalendrikirjanike kasutatud; rõhutab töökust, arukust, humoorikus; külajutt: suvi ja sügis vana talumehe Akkeri peres; poeg armub – kosjad, pulmad; talu üleandmine, vana perenaise surm. Külaelust loob pildi, nagu tehtaks tööd, joodaks, vastataks ja oldaks vaesed – sotsiaalsed motiivid pole esiplaanil, kuid on rahvakasvatuslikud. On ka positiivseid näiteid (ka Arveliusel ja Lucel) – õiglane mõisnik, kes juhib valda ja väärtustab sõnakuulelikku töökat talupoega; 7 esitab eri psüühikaga taluinimesi. Stiililt rahvapärane (mõistuütlemised, vanasõnad, kõnekäänud, robustne rahvakeel), puudulik
annaabi.ee 
