rohkem mõtlema, et Huhuu on ta isand. Teisel korral, kui Huhuu läks turule asju varastama, tuli ta koju tänavakoerte käreda haukumise saatel ja ta oli vigastatud. Ta tõmbus nurka ennast ravima. Popi hakkas sellel hetkel Huhuule lähenema. Ühel päeval leidis Huhuu köögist pudeli ja avas selle ning jõi ennast purju ja jäi magama. See meeldis Popile, sest see meenutas talle tema vana Isandat. Nüüd ei kartnud Popi enam Huhuud. Nad magasid üheskoos ja soojendasid teineteist. Nad joobusid mõlemad, Huhuu joomisest ja Popi peamiselt viina lõhnast. Ühel päeval ei leidnud Huhuu enam uut pudelit ja keeras terve maja segamini seda otsides. Lõpuks leidis ta neljanurkse karrast kasti. Huhuu arvates oli selles viin ja läks selle karraga tuppa. Huhuu püüdis kasti avada, ta urgitses küüntega ja katsus hambaga. Siis tõstis ta kasti üles ja viskas selle vastu põrandat. Kuuldus hirmus plahvatus ja leek tõusis laeni. Huhuu lendas vastu üht ja Popi vastu teist seina
Nime esimene silp ,,Dio-" võib tähendada Zeusi, mis genitiivis on Dios. Nümf, kes Dionysost imetas oli kreeka kirjanike jaoks Nysa. Nysa võis tähendada ka mäge, kus nümfid ta enda hoole alla võtsid. Ta on tuntud ka teise nime all ja selleks on Bakchos, mis sümboliseerib Dionysose märatsevat ja ohtlikku külge. Lisanimi Lysios tähendab vabastavat. Vabastaja tähendus tuleb Dionysose kultuses olulisest ekstaasi mõistest. Dionysose järgijad joobusid veinist ning olid hullunud. Kreeklastele tähendas ekstaas inimese hinge lahkumist ajutiselt kehast ning jumalaga asendumisest. Keha võttis üle jumal, kes märatses ja inimhing oli justkui vabanenud kehast. Kreeklaste seas oli ta tuntud ka tsivilisatsiooniedendajana, seaduseandjana, teatri ja põllumajanduse kaitsjana. Dionysose austamisega käis kaasas maskide kandmine. Tihti kujutati seda jumalat kui tokki, mille otsas oli mask. Siit võis alguse saada maskide
“ Teoses on tegelik ja unenäomaailm põimunud omavahel Popi elamuste ja tunnete kaudu. Novelli alguses oli koer kogu aeg kuidagi uinumisseisundis ning tegi ainult korraks silmi lahti. Teose arenedes kaob reaalsuse tunnetus siis, kui Popi näeb und oma uuest Isandast, mis muutub aga tõeluseks. Varsti ei suuda ta enam tegelikul ja unenäoaailmal vahet teha ning peremeeste loomused sulanduvad ühte. Novelli lõpus on loomad pidevalt purjus ning ei viibi tegelikkuses: „Nad joobusid mõlemad, Huhuu joomisest ja Popi peamiselt viina lõhnast, mis täitis kogu maja. Ja nad ei mäletanud enam midagi.“ „Popi ja Huhuu“ esindab sümbolismi, sest novellis pööratakse suurt tähelepanu kujutlusvõimele ning unenägudele. Sümbolismi näideteks on Popi tegeliku ja unenäomaailma põimumine, koera unenägu ning tema suur kujutlusvõime. Näiteks suutis Popi oma Isanda leida erinevatest lõhnadest: „Ta nuusutas Isanda argikuube ja ta öömütsi ning liputas neile hända
9. Teoses on tegelik ja unenäomaailm põimunud omavahel Popi elamuste ja tunnete kaudu. Novelli alguses oli koer kogu aeg kuidagi uinumisseisundis ning tegi ainult korraks silmi lahti. Teose arenedes kaob reaalsuse tunnetus siis, kui Popi näeb und oma uuest Isandast, mis muutub aga tõeluseks. Varsti ei suuda ta enam tegelikul ja unenäoaailmal vahet teha ning peremeeste loomused sulanduvad ühte. Novelli lõpus on loomad pidevalt purjus ning ei viibi tegelikkuses: ,,Nad joobusid mõlemad, Huhuu joomisest ja Popi peamiselt viina lõhnast, mis täitis kogu maja. Ja nad ei mäletanud enam midagi." 10. ,,Popi ja Huhuu" esindab sümbolismi, sest novellis pööratakse suurt tähelepanu kujutlusvõimele ning unenägudele. Sümbolismi näideteks on Popi tegeliku ja unenäomaailma põimumine, koera unenägu ning tema suur kujutlusvõime. Näiteks suutis Popi oma Isanda leida erinevatest lõhnadest: ,,Ta nuusutas Isanda argikuube ja ta öömütsi ning liputas neile hända
Siis istus ta jälle põrandale, tõstis ankru ja jõi, nii et punane viin kahes joas põski mööda jooksis. Ja joobnuna jäi ta magama, ankur süles, käed ankru ümber ning nägu naerul. Nii meeldis ta Popile. Säärasena meenutas ta kedagi teist, kes oli samuti õhtuti tule juures istunud, kannu tõstnud, muhelnud ja enesega rääkinud. Nüüd ei kartnud Popi enam Huhuud. Nad magasid ühes ja soojendasid teineteist. Purjus Huhuu otsis Popi pead ja Popi lakkus ta käsi. Nad joobusid mõlemad, Huhuu joomisest ja Popi peamiselt viina lõhnast, mis täitis kogu maja. Ja nad ei mäletanud enam midagi. Kui üks ankur oli tühi, oltsis Huhuu teise. Nüüd oli tal selleks eriline anne. Ta aimas lõhna järgi seda, mis tuju tõstis. Ta avas pudeleid ja tõmbas tapid eest -- ning jõi. Ühel päeval hakkas lund sadama, laia kui villa. Kahvatu kuma langes lakke, ja värvid muutusid. Läbi katkise akna hõõgus lume
Siis istus ta jälle põrandale, tõstis ankru ja jõi, nii et punane viin kahes joas põski mööda jooksis.Ja joobnuna jäi ta magama, ankur süles, käed ankru ümber ning nägu naerul. Nii meeldis ta Popile. Säärasena meenutas ta kedagi teist, kes oli samuti õhtuti tule juures istunud, kannu tõstnud, muhelnud ja enesega rääkinud. Nüüd ei kartnud Popi enam Huhuud. Nad magasid ühes ja soojendasid teineteist. Purjus Huhuu otsis Popi pead ja Popi lakkus ta käsi. Nad joobusid mõlemad, Huhuu joomisest ja Popi peamiselt viina lõhnast, mis täitis kogu maja. Ja nad ei mäletanud enam midagi. Kui üks ankur oli tühi, oltsis Huhuu teise. Nüüd oli tal selleks eriline anne. Ta aimas lõhna järgi seda, mis tuju tõstis. Ta avas pudeleid ja tõmbas tapid eest — ning jõi. Ühel päeval hakkas lund sadama, laia kui villa. Kahvatu kuma langes lakke, ja värvid muutusid. Läbi katkise akna
Nimelt tõi ta kord liha. Nüüd ei kartnud Popi enam Huhuud. Nad magasid ühes ja soojendasid Ta oli kaua ära, ja kui ta tagasi tuli, oli tal võõras turukorv kaasas. Selles oli teineteist. Purjus Huhuu otsis Popi pead ja Popi lakkus ta käsi. aedvilja ja leiva all päntsakas verist liha. Nad joobusid mõlemad, Huhuu joomisest ja Popi peamiselt viina lõhnast, mis Huhuu kummutas korvi põrandale, ehmus verest ja läks eemale. Popi aga täitis kogu maja. Ja nad ei mäletanud enam midagi. haaras liha, puges kirstu alla ja näsis seda mitu päeva. Kui üks ankur oli tühi, otsis Huhuu teise. Nüüd oli tal selleks eriline anne. Ta
Nimelt tõi ta kord liha. Nüüd ei kartnud Popi enam Huhuud. Nad magasid ühes ja soojendasid Ta oli kaua ära, ja kui ta tagasi tuli, oli tal võõras turukorv kaasas. Selles oli teineteist. Purjus Huhuu otsis Popi pead ja Popi lakkus ta käsi. aedvilja ja leiva all päntsakas verist liha. Nad joobusid mõlemad, Huhuu joomisest ja Popi peamiselt viina lõhnast, mis Huhuu kummutas korvi põrandale, ehmus verest ja läks eemale. Popi aga täitis kogu maja. Ja nad ei mäletanud enam midagi. haaras liha, puges kirstu alla ja näsis seda mitu päeva. Kui üks ankur oli tühi, otsis Huhuu teise. Nüüd oli tal selleks eriline anne. Ta
9. Teoses on tegelik ja unenäomaailm põimunud omavahel Popi elamuste ja tunnete kaudu. Novelli alguses oli koer kogu aeg kuidagi uinumisseisundis ning tegi ainult korraks silmi lahti. Teose arenedes kaob reaalsuse tunnetus siis, kui Popi näeb und oma uuest Isandast, mis muutub aga tõeluseks. Varsti ei suuda ta enam tegelikul ja unenäoaailmal vahet teha ning peremeeste loomused sulanduvad ühte. Novelli lõpus on loomad pidevalt purjus ning ei viibi tegelikkuses: ,,Nad joobusid mõlemad, Huhuu joomisest ja Popi peamiselt viina lõhnast, mis täitis kogu maja. Ja nad ei mäletanud enam midagi." 10. ,,Popi ja Huhuu" esindab sümbolismi, sest novellis pööratakse suurt tähelepanu kujutlusvõimele ning unenägudele. Sümbolismi näideteks on Popi tegeliku ja unenäomaailma põimumine, koera unenägu ning tema suur kujutlusvõime. Näiteks suutis Popi oma Isanda leida erinevatest lõhnadest: ,,Ta nuusutas Isanda argikuube ja ta öömütsi ning liputas neile hända
annaabi.ee 
