temalt pidevalt küsib, kas Mersault ikka armastab teda ning mees vastab, et ükskõik, võib ju, kui ta tahab. Paralleele saab kohati tõmmata ka Jerome David Salingeri teose "Kuristik rukkisega", kus 16aastane Holden Caulfield on maailma peale vihane ning kõige suhtes ükskõikne. Tema ning ka Mersault justkui ei julgeks olla õnnelikud. Holdenil on rikkad vanemad ja ta on võimeline saama häid hindeid, kui ta vaid tahab, aga nii tema kui Camus "Võõra" peategelane on masendunud ja jonnivad maailmaga. Leian, et ükskõiksus ja äärmuslik põikpäisus takistabki inimestel elamast täisväärtuslikku elu ning just selle pärast ei olda õnnelikud. Ka Erich Maria Remarque'i teoses "Läänerindel muutusteta" käib kohati läbi ükskõiksuse teema, kuid see on mõistetav, ning see on ka pigem sõjatüdimus kui ükskõiksus. See on hetk, kui poisid on kõigest väsinud ning ei taha enam sõdida ja oma elu eest võidelda. Samas on just selles teoses näidatakse inimese
ja tüdrukud nukke), teadmata, kummast soost nad ise tegelikult on. Samaealiselt hakkavad nad ka oma sugupoolde kuuluvaid lapsi mängukaaslastena eelistama. Rühmasituatsioonis käituvad poisid tüdrukutest sageli negatiivsemalt, võtavad teise käest mänguasja ja keelduvad jõuliselt sellest loobuma. Jonnihoogude puhul, mis on ühe- ja kaheaastastel lastel tavalised, suudavad tüdrukud end paremini kontrollida, kuid kolmandast eluaastast peale jonnivad tüdrukud poistest vähem. Poiste puhul on tõenäoliselt määravaks saanud täiskasvanute konkreetne ning asjalik jutt nendega suheldes. Seetõttu on poiste rääkimisstiil ka napisõnalisem ja egotsentrilisem. Poisid katkestavad sageli teiste vestlusi ning püüavad kõigest väest kiidelda enda saavutustega (Sinkkonen, 2007). Poiste liikumistarve on mängudes tunduvalt suurem kui tüdrukutel, nende mängud on sageli karmimad ja karusemad
Sellest lähtuvalt on alluvatel suhteliselt väiksem sõnaõigus ja isiklik vastutus oma Organisatsiooni-, juhtimis- ja suhtlemispsühholoogia alused Leht 3/19 töötulemuste eest. Psühholoogiliste uuringute tulemusena on välja selgitatud, et kui juht käitub autoritaarse isa mudeli järgi, siis alluvad hakkavad käituma kui protesteerivad ja jonnivad lapsed. Adekvaatne infovahetus on sellisel puhul takistatud. Kui alluv ei tunneta oma tööülesannete täitmisel isiklikku vastutust, siis pole talle oluline töö kvaliteedi parandamine ja efektiivsete uuenduste juurutamine. Mitte kunagi varem pole juhid vajanud nii palju ja nii laialdasi teadmisi. See polnudki väga ammu, kui juhil tuli muretseda vaid oma kitsa eriala küsimuste pärast, oli siis tegu rahanduse, turunduse, infotehnoloogia, tööjõu või muuga
konkurentsitingimusi. Siin taandub kõik riskidele, mida ehitajad ette võtavad ja tellija ei soovi millegi eest vastutada. ,,Ehitajad, kes vigu ei näe Lisa 2 järg või ei taha näha, teevad odavamaid pakkumisi ja need kes riske juba ette näevad, arvestavad need riskid ka pakkumistesse sisse siit ka ebavõrdsus," tõi välja Eesti Ehitusettevõtjate Liidu tegevjuht Indrek Peterson. Tellijate tase väga erinev. Peedu tunnistas, et suur probleem on ka tellijates, kes tihtipeale jonnivad ning ei taha hangete korraldamisel professionaalset abi kasutada. ,,Tihtipeale on suhtumine selline kus öeldakse, et mina seda hanget ära ei anna," ütles Peedu. Tase ning pädevus riigihangete korraldamisel on Peedu sõnul väga erinev ning enamuses madal. ,,Me ei saagi eeldada professionaalset taset nendelt, kes teevad ühe hanke kümne aasta jooksul. Inimesed läbivad küll riigihangete korraldamiseks koolitusi, ent see ei ole kindlasti piisav," märkis Peedu
annaabi.ee 
