Johhanes Aavik (1880-1973) Johannes Aavik sündis Pöide kihelkonnas Randvere külas Kõiguste vallakirjutaja pojana. Kuressaarde asus J. Aavik elama 7-aastasena ning seal veetis ta järgnevad 21 aastat. Keskhariduse omandas Aavik Kuressaare gümnaasiumis. Ta oli kooli parimaid õpilasi, lemmikõppeaineteks võõrkeeled. Lisaks koolis omandatud saksa, prantsuse, ladina ja kreeka keelele õppis ta iseseisvalt inglise ja soome keelt. Kuressaare gümnaasiumis sai alguse Aaviku huvi emakeele vastu, prantsuse ja ladina keele harrastus. Keelealaseid õpinguid jätkas ta Tartu Ülikoolis, Nezini Ajaloo- ja Filoloogiainstituudis ja Helsingi ülikoolis, ning Helsingi ülikooli lõpetas filoloogiakandidaadi kraadiga. Johannes Aavik oli eesti keeleteadlane, kes oli keeleuuenduse eestvedaja ning tahtis arendada eesti keelt võrdväärseks teiste Euroopa keeltega. Selleks alustas Aavik eesti keele forsseeritud arendamist, mida ta nimetas keeleuuenduseks. Eesmärkideks ol...
Võru Õpetajate Seminar Johhanes Käis korraldas õpetajate koolitust juba ajal, kui ta ise alles koolis käis. Nimelt 1916. astus Käis Peterburi ülikooli füüsika-matemaatika teaduskonda, samal aastal korraldas ta Võrus pooleteistkuulisi seminare. Põhiliseks meetodiks kodulooline õppereisidega vaateõpetus,see sai hiljem ka Käisi töö üheks alustalaks. ( Johannes Käis.. http://www.ulemistecity.ee/est/innovaatorid/kais ) Võru seminaris algas õppetöö 7.jaanuaril 1924. aastal. Ajutiseks juhatajaks määrati kohaliku gümnaasiumi direktor Johan Koemets. Johannes Käisi palvel ning haridusministri abi F. V. Mikkelsaare toetusel määras uus haridusminister Heinrich Bauer Võru Õpetajate Seminari juhatajaks Käisi. Alates 15. 02. 1921. kuni seminari tegevuse lõpetamiseni 1. augustil 1930 nii see ka jäi. 13. märtsil 1921 toimus pidulik avaaktus, seda päeva hakkas seminar pidama oma aastapäevaks. Avamisel pidas J. Käis pikema p...
Leemet ka vabandas ussile, et inimesed selise on lihtsad lollid. Magdaleena kusus Leemetit kui vana tuttavat ja tema päästjat tulema külla neile talu ja tänuks seal ehk midagi hamba alla panna. Kuna Leemetil oli niiöelda „jooksuaeg“ nagu ussid seda kutsusid kui aega millal järeltulijaid sigitada ja Magdaleena oli Leemeti arust kaunis siis läks ta temaga kaasa. Magdaleena viis ta koju kus hakkati just sööma ja Magdaleena isa Johhanes võttis Leemetit süütu norimisega vastu teretades ’kolm on kohtu seadus’. Lauas söödi Leemeti jaoks kummalist sööki ja imestuseks talle ei olnud laul liha- kuna metsas oli alati liha siis teekis kõigepealt Leemetil huvi ja siis Johannesega vaidlus muidugi usu ja ellu suhtumise teemal. Kompromissini aga ei jõududki ja Magdaleena kutsus Leemetit kaasa minema kuulama kastraatide koori kloostris, Leemet lippas kaasa.
Rohkem Ruhnu saarel sel aastal olulisi sõjasündmusi ei olnud. Loost lühikokkuvõtet tehes võib öelda, et Ruhnu kaotas Suvesõjas surnutena viis inimest-neli meest ja ühe naisterahva. See oli ligikaudu kaks protsenti saare elanikest ja vastab selle aasta keskmisele kaotusele kogu Eestis. 11.mail 1942 avastati Kuressaare kalmistult veel kaks ühishauda. Ühes oli 7 ning teises 2 laipa. Neist tundi ära 1941.a augustis kaduma jäänud Ruhnu tuletorni ülevaataja Johhanes Merendi, Ruhnu kooliõpetaja Johannes Dansi ja kaks Ruhnu elanikku. *Andreas Björn, s 1904, arreteeriti 1941 Saaremaa Ruhnu saarel, ilma kohtuta, surmaotsus, tapetud 1941 a Kuressaare lossipargis. *Johannes Dans,s 1898, arreteeriti 1941 Saaremaa Ruhnu saarel, ilma kohtuta, surmaotsus, tapetud 1941 a Kuressaare lossipargis. *Johannes Merendi,s 1907, arreteeriti 1941 Saaremaa Ruhnu saarel, ilma kohtuta, surmaotsus, tapetud 1941 a Kuresaare lossipargis.
annaabi.ee 
