Kunstinäituse retsenioon Tiit Pääsuke "Minu 281 pintslit ja" Reedel, 8. novembril 2013 otsustasime Johannaga minna Raekoja kunstigaleriisse, kus alates 11. oktoobrist saab nautida Tiit Pääsukese maalinäitust "Minu 281 pintslit ja", mis oli ka ühtlasi autori 35. isiknäitus. Ma polnud varem Tiit Pääsukesest eriti kuulnud, seega internetist uurides sain teada, et temast on kujunenud Eesti maalikunsti üks suurimaid koloriste. Lisaks on tal saadud palju autasusid ning tema teoseid võib leida mitmetest kogudest üle maailma. Samuti on ta olnud mitmetes koolides õppejõuks.
Johanna suhted paljude klassikaaslastega on keerulised, sest ta peab ennast pigem nohikuks ja on loomulikult hea õpilane. Tüdruk jääb sageli ette nn populaarsetele klassikaaslastele, kes on klassis kõige tähtsamad ja tegijamad. Johanna räägib ka "nähtamatutest" ehk neist, kes klassis täiesti märkamatuks jäävad. Suhted populaarsete tüdrukutega on terve romaani ajal esiplaanil, sest neile ei meeldi, et Johanna tegeleb hobustega. Kui ühel hetkel tundub, et popid tüdrukud püüavad Johannaga sõpradeks saada, siis selgub küllaltki ruttu, et tegemist on hoopis enesekasuga Johanna peab seltskonda sulandumiseks nende õppetöid tegema. Kummaline, kas pole? Tähtsal kohal on Johanna sõprus oma pinginaabri ja sõbranna Eliisiga tüdrukud mõistavad üpris ruttu, kui olulised nad teineteisele on ja kui vajalik on tõeline sõber. Lisaks Eliisile tuleb Johanna ellu trennikaaslane Andres, kellega tal tekivad ka tõsisemad tunded. Lisaks räägitakse teistest trennikaaslastest,
Pärast küsimuse esitamist tuli noormeestelt kiire ja konkreetne vastus, et hästi. Paludes selgitada veidi täpsemalt, seletasid nad, et Soomes saab rohkem raha sama töö eest ning väismaal töötamine on uus kogemus. Teedu arvates on see küll veidi riigile halb, kuna maksud jäävad Soome, mille peale Tiit lausus: ,,Maksud võivad küll Soome jääda, aga papp, millega kalevipojad eestisse tulevad jääb ju siia." Viimasena rääkisime 24. aastase Johannaga, kes oli särasilmne ja rõõmsameelne neiu. Ta sõnas: ,,Mina arvan, et on väga normaalne, kui inimesed käivad seal töötamas, sest kõigil on vaba valik ja teatud mõttes on see isegi põnev. Samas on see, et selle all kannatab kindlasti pereelu, kas siis pikemas või lühemas perspektiivis." Veel seletas ta, et ta paljud sõbrad ja tuttavad töötavad Soomes, enamused ehitusel, aga osad on ka juuksurid või koristajad.
kellest naine ei tahtnud midagi kuulda. Siiski teose lõpus, kui olid jõulud tuli isa pojale jõuluvana mängima ja nii jäid nad siiski kokku ja Johanna pidi Franki unustama, kuigi alati lootis et ükskord ta tuleb ja palub vabandust. Haiglas töötas õde Maria, kes hoolitses nii Johanna kui Tanja ja ka teiste eest. Ta mees oli juba ammu aastate eest surnud ning ta oli üsnagi üksi. Ta muretses väga oma tütre Heleni pärast, keda ta võrdles patsiendi Johannaga. Ta kartis, et Heleniga võib midagi samasugust juhtuda. Helen, umbes 30-aastane naine, üksi jäätud koos 3 lapsega. Mees oli neid maha jätnud ja teise naise juurde läinud. Õnneks keegi ka temast puudust ei tundnud. Kuid siiski vajas Helen enda kõrvale meest, kes oleks talle toeks ja hoiaks ja armastaks teda. Tegelikult tal oligi üks silmarõõm Laurits, kellega nad olid juba päris pikka aega tuttavad, kuid mees sõitis Oslosse tööle terveks aastaks ning samuti jättis Heleni siia
Heidetakse koolist välja, aga hiljem lõpetab kuldmedaliga. 1904 astub Tartu Ülikooli, teisel semestril läheb Soome rahvaste kirjandust ja esteetikat õppima. Seal tutvub Eino Leinoga. 1905 esimene luulekogu ,,Elu tuli". Ta omandab soome, norra, taani ja rootsi keele. Peale luuletuste kirjutab ka kirjanduskriitikat ja esseesid. On mitmete ajalehtede kaastööline. Peale lõpetamise jääb ülikooli raamatukokku tööle, abiellub ülikoolikaaslase Johannaga (tarmukas, suur). Kui algas Esimene maailmasõda, Suits mobiliseeritakse, aga lubatakse rindel olemise asemel õppejõud olla. 1913 teine luulekogu ,,Tuulemaa", 1920 veel ,,Ohvrisuits", poeem ,,Lapse sünd" 1922 ja samal aastal ka ,,Kõik on kokku unenägu". Eesti kirjandusse on Suits läinud luuletajana, kes lihvis oma luuletusi täiuslikkuseni. Kuigi alustab luuletustega, kirjutab ka saksakeelse näidendi. 1903 on tema debüüt ,,Postimehes", alustab pseudonüümi all
4.64. Gerda Käblik Sünnikoht: Harala Lugu: Pensioni ta ei saanud, elas ainult vitamiinidest, aga ühtegi muud rohtu ei võtnud. Surmapõhjus: loomulik surm 4.65. Justin Juurefeldt Sünnikoht: Harala Olemus: püüdis ennast veenda selles, et tema kuritegu on igati õige; pidas end inimelu üle otsustajaks, kes oskab välja valida õige lõngaotsa ja valesid kõrvaldada; Filosoofia: Kui lõngakeral on mitu otsa, tuleb sealt kõige õigem välja otsida. Lugu: 1946. aastal läks ta Johannaga detsembrikuuhommiku pimeduses loomade jootmise aegu Parvele vargile. Kasupoeg oli linnas koolis -- seega oli paras aeg. Köögis pliidi ees tapsid nad perenaise ja peremehe. Nad toppisid viljakottidesse villad, lõnga, riided, liha, katkise söetriikraua ja vähese leitud raha. Perekond: naine Johanna Juurefeldt 24 Surmapõhjus: loomulik surm 4.66. Johanna Juurefeldt Sünnikoht: Harala
annaabi.ee 
