järjekindlaima soome luule eestindaja Debora Vaarandi vahendusel avaldatud terve hulk. Kui proosa osas on tõlgitud Eestis soome kirjanikke tunduvalt rohkem kui eesti autoreid Soomes, siis luule osas ei ole Eestis siiani ülevaatlikke antoloogiaid soome luulest, nagu neid on Soomes eesti luulest mitu. Viimase kolmekümne aasta jooksul on avaldatud soome kirjanike teoseid Eestis aastas vähemalt neli-viis. Uute autoritena on kõige viimasel ajal saanud Eestis tuntuks Eeva Joenpelto, Paavo Rintala, Helvi Hämäläinen, Antti Tuuri, Hannu Salama, Eino Säisä, Erno ja Arto Paasilinna, Olli Jalonen, Danil Katz, Leena Krohn, Annika Idström, Juhani Salokannel, Matti Yrjänä Joensuu ja veel mitmed. Soomes kujunesid eesti kirjanduse väljaandmisel eriti märkimisväärseks 1980ndad aastad, mil vastastikune vahendamine tasakaalustus. Eesti proosakirjanikest on soome lugejate vaieldamatuks lemmikuks Jaan Kross, kelle loomingust on soomendatud peaaegu kõik ta peateosed
Teeneteristi. 1996. aastal sai Kross Eesti riigivapi esimese klassi ordeni ning 1998. aastal Tallinna vapimärgi. 2001. aastal sai Prantsuse Auleegioni ohvitseri aumärgi. Jaan Krossi saavutused 2003. aastal pälvis Kross Soome Lõvi Rüütelkonna komandöriristi. 2006. aastal määrati talle riigi elutööpreemia. Samal aastal omistati Krossile Aasta Eurooplase tiitel. Kross on pälvinud ka Soome Eeva Joenpelto auhinna (1988), Amnesty Internationali auhinna (1991), Ungari riikliku autasu (1992), Loviisa foorumi auhinna (1996) ja Herderi auhinna (1997). Lisaks mitmeid Eesti kirjandusauhindu. Kirjanduslik tegevus 1958. aastal ilmus Jaan Krossi esikkogu "Söerikastaja". Samal aastal sai ta Kirjanike Liidu liikmeks. "Söerikastaja" on luuletuste raamat, millega luuletaja astus välja juhikultuse, silmakirjalikkuse, muganemise,
kirjanike liidu auliige. 1995. aastal andis Saksa president Roman Herzog Krossile Saksamaa Liitvabariigi Suure Teeneteristi. 1996. aastal sai Kross Eesti riigivapi esimese klassi ordeni. 1998. aastal Tallinna vapimärgi. 2001. aastal Prantsuse Auleegioni ohvitseri aumärgi. 2003. aastal pälvis Kross Soome Lõvi Rüütelkonna komandöriristi. 2006. aastal määrati talle riigi elutööpreemia. Samal aastal omistati Krossile Aasta Eurooplase tiitel. Kross on pälvinud ka Soome Eeva Joenpelto auhinna (1988), Amnesty Internationali auhinna (1991), Ungari riikliku autasu (1992), Loviisa foorumi auhinna (1996) ja Herderi auhinna (1997). Lisaks mitmeid Eesti kirjandusauhindu . Kirjanik on olnud abielus Helga Pedusaare, Helga Roosi ja Ellen Niiduga ning oli nelja lapse isa.
taastamise algatajaid 1992 93 riigikogu saadik 1998 Tartu Ülikooli filosoofiateaduskonna vabade kunstide professor Jaan Kross oli abielus kirjanik Ellen Niiduga, neil on kolm last: Maarja Undusk, EerikNiiles Kross ja Märten Kross Varasemast abielust Helga Roosiga on tal tütar Kristiina Ross, olnud abielus ka Helga Pedusaarega Suri 27. detsembril 2007. a 1971 ENSV teeneline kirjanik 1988 Soome Eeva Joenpelto auhind 1989 Tartu Ülikooli filosoofia audoktor 1990 Helsingi Ülikooli audoktor 1991 Amnesty Internationali auhind 1992 Ungari riiklik autasu 1996 Eesti riigivapi esimese klassi orden 1997 Herderi auhind 1998 Tallinna vapimärk 1998 Kultuurkapitali kirjanduspreemia 2001 Prantsuse auleegioni ohvitseri aumärk 2003 Soome Lõvi Rüütelkonna komandöririst 2006 Eesti Vabariigi kultuuripreemia elutöö eest 2006 Aasta Eurooplase tiitel
a.), kus teemaks olid 100 Eesti elu enim mõjutanud raamatud, oli J. Krossi raamat "Kolme katku vahel" üheksandal kohal. 1973.a. "Mardileib". Hansamuinasjutt teravmeelsest apteekripoisist, kellel õnnestub leiutada uus imemaiustus, ja sellest, kuidas kahe kavala vanamehe iseäralikud haigused võivad aidata kokku viia kaks noort armastavat südant. Tunnustused 1971. aastal Friedebert Tuglase novelliauhind. 1972. aastal Friedebert Tuglase novelliauhind. 1988. aastal Soome Eeva Joenpelto auhind. 1990. aastal Friedebert Tuglase novelliauhind. 1991. aastal Amnesty Internationali auhind. 1992. aastal Ungari riikliku autasu. 1995. aastal Friedebert Tuglase novelliauhind 1995. aastal andis Saksa president Roman Herzog Krossile Saksamaa Liitvabariigi Suure Teeneterist. 1996. aastal Loviisa foorumi auhind. 1996. aastal sai Kross Eesti riigivapi esimese klassi ordeni. 1997. aastal Herderi auhind. 1998. aastal Kultuurkapitali kirjanduspreemia. 1998. aastal Tallinna vapimärk. 2001
liehuttamaan. esimesed pagulased Timo K. Mukka (1944—1973) • Traagiline saatus, teemadena erootika, usk, Lapimaa elu • Maa on patuste laul, Pentti Saarikoski (1937—1983) luuletaha • aktiivne kommunist, aga Etuskuntasse ei saanud • luulekogu "Mitä tapahtuu todella? Hannu Salama (s. 1936) • Siinä näkijä, missä tekijä 70ndad isot sarjat, aga kirjandus justkui väsis ära, kirjutati linnaelust ilustamata, Eeva Joenpelto (1921—2004)- Lohja sarjad, sai ka 1994 Finlandia auhinna Heikki Turunen (s. 1945) • Simpaattaja, Joensuun Elli Kerttu-Kaarina Suosalmi- Tapmere romaanis Eeva Kilpi - Karjala teemad, naiselik erootika ja looduse kirjeldused “Tamara” Kalle Päätalo 1919-2001 • 39 suurt romaani, elu ajal müünud 3 milj raamatut, kirjutas oma elust nt metsa ja ehitustöödest, aga kriitikud teda ei armastanu 80ndad postmodernismi • persoonalliset kirjailijat
1995. aastal andis Saksa president Roman Herzog Krossile Saksamaa Liitvabariigi Suure Teeneteristi. 1996. aastal sai Kross Eesti riigivapi esimese klassi ordeni. 1998. aastal Tallinna vapimärgi. 2001. aastal Prantsuse Auleegioni ohvitseri aumärgi. 2003. aastal pälvis Kross Soome Lõvi Rüütelkonna komandöriristi. 2006. aastal määrati talle riigi elutööpreemia. Samal aastal omistati Krossile Aasta Eurooplase tiitel. Kross on pälvinud ka Soome Eeva Joenpelto auhinna (1988), Amnesty Internationali auhinna (1991), Ungari riikliku autasu (1992), Loviisa foorumi auhinna (1996) ja Herderi auhinna (1997). Krossi looming Krossi loomingust : Tema esikkogu " Söerikastajad" ilmus 1958.aastal. 16.sajand "Kolme katku vahel" - B.Russovi elust " kolme katku ajal " ( eesti riik kais erinevate võimude all : vene , rootsi ja poola võimu all). 18.sajand " Kahvere romaan" Kujutab linnakodanikke ja aadli vahelist võitlust
annaabi.ee 
