Mõned lood nagu ,,Murtud lilled" ja ,,Teisel pool vett" said koheselt tuntuks ning Ruja oli kuulsaim kui kunagi varem. Siiski esines bändis ebastabiilsus, Haagma läks jällegi bändist minema ja mõne aja pärast asendus ta noore konservatooriumi õpilase, Slava Petchnikoviga, kellele Nõgisto andis hüüdnime SP Gulliver. See nimi on tal säilinud siiani. Sama probleem ilmnes aga ka trummariga, kuna Rull lahkus 1986. aastal bändist ning ta asendati kõigepealt Rein Joasoo ning seejärel endise In spe trummari, Arvo Urbiga. See hiline koosseis salvestas ühed viimased Ruja parimad palad nagu ,,Veerev kivi" ja paljud teised. 1987. aastal avaldatigi album ,,Kivi veereb".' Selle perioodi vältel hakkas Urmas Alender ise sõnu kirjutama. Mõned tema vokaali käigud olid nii võimsad, et hämmastasid isegi inimest, kes ei mõista eesti keelt. Kuid peagi kannatas Alender vähest aega hääleprobleemide käes ning ajutiselt asendati ta Indrek Pattega
temaatikaks oli punk ja hevi, selles bändis oli Mihkel aastatel 1981-1982. Järgmise bändi lõi Mihkel ise, aastal 1983, nimeks sai ,,Golem". Bändis viljeles puhtalt hevi metalli. ,,Golem" oli ühtlasi ka esimene ansambel kus Mihkel ise lisaks kitarri mängimisele ka lauljana kaasa lõi. Bändiliikmeteks olid laulja Mihkel Raud ansambli Metallist koosseisus. Foto: https://www.facebook.com/mihkelraud1/ Urmas Vare, trummar Rein Joasoo, kitarrist Tõnu Kõrvits ja klahvpillimängija Avo Ulvik. Bändi tuntuimaks looks on ,,Hea ja helde Allahi nimel". Bänd sai üleeestiliselt tuntuks ja tegutses aktiivselt aastatel 1983-1984. (http://et.wikipedia.org/wiki/Golem_%28Eesti_ansambel %29) Järgmine bänd kus Mihkel oma muusikukarjääri jätkas aastatel 1985-1986 oli ,,Metallist", mis oli tol ajal Eestis noorte seas väga populaarne bänd. Suur ja positiivne muutus tuli Mihkel Raua karjääris aastal 1987, peale ansambli
Smironina-Sevun), 25. novembril 1919 kahevaatuseline ballett ,,Koreograafiliste etüüdide õhtu" , lavastas Vera Berting. Need olid siiski veel üksiküritused. Hetkel kuulub Eesti Rahvusballeti truppi 61 tantsijat 10 erinevalt maalt. Läbi aegade on Estonias tegutsenud väga eriilmelisi andekaid tantsijaid, sh Klaudia Maldutis, Juta Arg, Erika Määrits, Veera Leever, Geeni Raudsepp, Inge Põder, Artur Koit, Boris Blinov, Uno Puusaag, Verner Hagus, Helmi Puur, Eike Joasoo, Ülle Ulla, Ilmar Silla, Verner Loo, Väino Aren, Ago-Endrik Kerge, Aime Leis, Tiiu Randviir ja paljud teised. Estonia ballett on käinud külalisesinemistel Soomes, Rootsis, Saksamaal, Venemaal, Hispaanias, Ladina-Ameerikas, Süürias, Filipiinidel, Jordaanias, Kuveidis, Ungaris, Bulgaarias, Walesis ja mujal. Eestis saab balletti õppida vanemuise tantsu- ja balletikoolis, Kaie Kõrbi balletistuudios, Eesti
Smironina-Sevun), 25. novembril 1919 kahevaatuseline ballett ,,Koreograafiliste etüüdide õhtu" , lavastas Vera Berting. Need olid siiski veel üksiküritused. Hetkel kuulub Eesti Rahvusballeti truppi 61 tantsijat 10 erinevalt maalt. Läbi aegade on Estonias tegutsenud väga eriilmelisi andekaid tantsijaid, sh Klaudia Maldutis, Juta Arg, Erika Määrits, Veera Leever, Geeni Raudsepp, Inge Põder, Artur Koit, Boris Blinov, Uno Puusaag, Verner Hagus, Helmi Puur, Eike Joasoo, Ülle Ulla, Ilmar Silla, Verner Loo, Väino Aren, Ago-Endrik Kerge, Aime Leis, Tiiu Randviir ja paljud teised. Estonia ballett on käinud külalisesinemistel Soomes, Rootsis, Saksamaal, Venemaal, Hispaanias, Ladina-Ameerikas, Süürias, Filipiinidel, Jordaanias, Kuveidis, Ungaris, Bulgaarias, Walesis ja mujal. Balletti tantsukoolid eestis: Eestis saab balletti õppida vanemuise tantsu- ja balletikoolis, Kaie Kõrbi balletistuudios, Eesti
Sõnade autorid olid Ott Arder, Vladislav Korzets, Hardi Volmer, Peep Ilmet ja Joel Sang, kes hoolitsesid Ultima Thule lauludes äärmiselt olulise punkti sõnumi eest. (ibid: 155-156) 3.2.7. Singer-Vinger Singer-Vinger hakkas tegutsema 1986. Aastal. Nad olid sotsiaalse vaatenurga pilaansambel. Sinna kogunes Turisti loominguline tuumik- Hardi Volmer (vokaal), Roald Jürlau (kitarr) ja Erik Olle (basskitarr). Uute liikmetena tulid juurde Mihkel Raud (kitarr), Rein Joasoo (löökpillid) ja Madis Lepasoo (klahvpillid). Hiljem vahetusid veel Raud ja Lepasoo Elmu Värgi ja Avo Ulviku vastu. (Erm 1989, lk 160) See andekas kollektiiv esitab omaloomingut, mis ei mahu eriti ühegi traditsioonilise suuna alla. Singer-Vinger on kaugelt üle kasvanud pungi primitiivsusest. Hardi Volmer on küpsenud rokksatiiri meistriks, kelle sõnakujundid on lakoonilised ja löövad. Ta vaatab pungile ja teistelegi subkultuuridele irooniaga. Teine tekstide autor on veel Villu Kangur
Flink (Flinck), R., vt Tavas, R. Bender (s) Freiberg, Roland (dr) Bockmann (dr) Borissov, B., vt Jaanikosk, B. Golubev (dr) Borkmann, Alfred (tr) Gordon, Gabriel (v, kl) Borkmann, Violetta (tr) Greenberg, Georg (v) Gross, Georgi (trb) Compe, V. (kl) Gross, Romuald (s) Dreving (kl) Dubrovkin, Maks (dr) 194 Haamre, Ado (kl, ak) Joasoo, Karl (kl) Haaviku, Evald (kb) Johanson, Feliks (tr) Hamburg, E., vt Haaviku, E. Johanson, R., vt Järvi, R. Hammer, A., vt Haamre, A. Johanson, V., vt Vetting, V. Hannikas (tr) Juštšuk, Eugen (kl) Hartmann, Aleksei (tr) Juštšuk, Joann (kl, s, kb) Haug, Arved (dr, s) Juul, Karl (bž, v) Heideberg, A., vt Urmet, A. Jänes, Hans (s) Heinlaid, Endel (k) Järv, Voldemar (sph, kb)
annaabi.ee 
