Kirje osad on: - artikli autori(te) perekonnanimi (-nimed) eesnimetähega, - ilmumisaasta, - artikli pealkiri, - kogumiku pealkiri, - kogumiku tiiteltoimetaja(te) või koostaja(te) nimi (nimed), - kogumiku ilmumiskoht, - kogumiku väljaandja, - artikli alguse ja lõpu lehekülje number. Nt: Laanest, A. 1998. Isurid ja isuri keel. Kaheksa rahvast, kaheksa keelt. Koostanud Jaan Õispuu, toimetanud Marje Joalaid. Tallinn: TPÜ Kirjastus, lk 3036. Ajakirjas või jätkväljaandes ilmunud artikli kirje koosneb nagu kogumiku omagi pealkirjast ja ajakirja või jätkväljaande andmetest, mille vahel on mõttekriips. Kirje osad on: - autori(te) perekonnanimi (-nimed) eesnimetähega, - ilmumisaasta, - artikli pealkiri, - perioodika- või jätkväljaande nimi, - ajakirja aastakäik, number, - artikli alguse ja lõpu lehekülje number. Nt: Eller, K., Kama, K. 1988
mõõduka raskusega KOK korral kasutatakse esmase ravimina tavaliselt bronhilõõgastit, et õhupuudust vähendada. Uuringutes on tõestatud, et KOKi raskete ägenemiste hulk väheneb, kui kasutada ühte kombineeritud inhalaatorit, mis sisaldab inhaleeritavat glükokortikoidi ning kiire toime algusega pikatoimelist bronhilõõgastit, võrreldes sellega, kui kasutada ainult kiire toime algusega pikatoimelist bronhilõõgastit. (Astma.ee) ALLIKALOEND · A. Hermet., D. Bärenson., P. Joalaid., V. Väär., T. Sildre. Õe käsiraamat. AS Medicina, Tallinn 2001. Lk 105 107. · Astrazeneca, 2011. Milles seisneb astma ja KOK erinevus?; Astma. http://www.astma.ee/kok1/ http://www.astma.ee/astma/ · Eesti Kopsuliit, 2005. Astma; Krooniline Obstruktiivne Kopsuhaigus. http://www.kopsuliit.ee/index.php?id=19 http://www.kopsuliit.ee/index.php?id=21 · K. Vijar, 2005. Astmahaigete laste ja nende vanemate hinnangud astmaalastele
Henriku Liivimaa kroonika (13. saj.) Waiga (vrd leetopisside ) 18.ndast sajandist saadik on neid uuritud (Trefurt, Tumanski, Öpik, Sjörgen, Köppen), Paul Ariste, Gustav Ränk jt 20.ndal sajandil isurid: Henriku Liivimaa kroonika (1221) Ingaria, Ingaros Paavsti kirjades (13. saj.) Ingria Vene leetopissides (alates 13. saj) a, Paul Ariste ja Elina Öpik 20.sajandil vepslased: Salve, Joalaid, Kährik · Jordanese kroonika (4. saj.) vasina-broncas ? · Nestori kroonika (12. saj.) ves' karjalased: - vene leetopissid (alates 1143): - Nn Eeriku kroonika (1187): Karela - skandinaavia saagad (13. saj): Karialabotn, Kirjálabotnar, Kirjálaland - paavsti kirjad (alates 1241): Carelæ, Carelia, Cariali 5. Nimeta soome-karjala mütoloogia uurijaid ning nende tähtteoseid. Kas ja mille
kohanimed ning kohanimekorralduse ülesanded). Ärinimede peatüki on kirjutanud Eve Alender. Peeter Päll on kirjutanud nimekorraldusest üldiselt, võõrnimekirjutuse osa, koostanud kirjanduse loetelu ning ühtlustavalt toimetanud kogu uurimuse teksti. Uurimuse valminud osi arutati projekti raames Vellaveres 18. oktoobril 2002 toimunud nimeuurijate nõupidamisel. Sellel osales ning on uurimuse tervikteksti retsenseerinud ja toimetajale märkused esitanud Marje Joalaid Eesti Keele Instituudist. Analüüs kajastab töö valmimise (15. jaanuar 2003) aegset seisu. 2 NIMEKORRALDUSEST ÜLDISELT Nimekorraldust käsitatakse tavaliselt keelekorralduse allosana, ent võrreldes üldise keelekorraldusega on tal mitmeid erijooni: a) nimekorralduses on tähtsam osa mitmesugustel juriidilistel aspektidel, kuivõrd paljusid nimesid (isiku-, koha- ja ärinimed) registreeritakse ametlikult ja seepärast on neile mingi staatuse andmiseks vajalik sätestada see
annaabi.ee 
