"Ma käskisin Jimil alati tuba koristada, kui ma ise ära olin, ja kui ma koju tulin, siis leidsin palju luuakõrsi voodi jalutsist. Küsimusele, kas Jimi on tuba koristades põranda pühkida unustanud, vastas Jimi jaatavalt. Kuid hiljem sain ma teada, et Jimi oli istunud kogu selle aja voodi jalutsis ja imiteerinud luuaga kitarri mängimist." Mõni aeg hiljem leidis Al vana ühekeelse ukulele, mis oli võrreldes luuaga juba suur edasiminek. 1958.suveks oli Al Jimile ühelt oma sõbralt ostnud 5-dollarise kasutatud akustilise kitarri. Kuna Jimi oli vasakukäeline, pani ta pillile keeled tagurpidi, et tal oleks võimalik kitarri mängida. Peatselt liitus Jimi ka oma esimese ansambliga, The Velvetones. Peale kolmekuist koostööd lahkus Jimi ansamblist, et järgida oma huve. Järgmisel suvel ostis Al Jimile tema esimese elektrikitarri, mis osutus kasulikuks, kui Jimi ühines ansambliga The Rocking Kings. Sõjavägi. 1961
3 . 1883 ( ilmus aasta varem ka ajakirjas ) 4. Inglismaa 5. Loo kangelane ja jutustaja on 17-aastane poiss Jim Hawkins. Ta peab koos emaga Inglismaal kõledal Atlandi ookeani rannikul Admiral Benobow´ nimelist võõrastemaja. Kui seal palub ulualust vana merekaru Billy Bones, kellel on kaasas saladuslik ja suur meremehekast, muutub elu ärevaks. Tundub, et kapten peidab end kellegi eest, kartes peab ta päevad läbi pikksilmaga valvet, kas ei ole ehk võõraid lähenemas. Ta annab Jimile raha, et see tuleks kohe teatama, kui mõni pime või ühejalgne mees silmapiirile ilmub. Õhtuti istub Billy Bones nurgas, joob ja joriseb jubedat ja hirmu tekitavat piraatide laulu: "Surnukirstul viisteist meest - hoi-ras-saa ja pudel rummi!" Ühel päeval saabub tõepoolest pime kerjus. See on pime Pew, kes toob Billy Bonesile musta märgi, piraatide surmaotsuse.Nüüd ajab üks sündmus teist taga. Kapten saab rabanduse, aga enne kui pime Pew kaaslastega Bonesi kastini jõuab, saab Jim
ja tänu tema teadmistele vedas ka meestel suuresti. Billy Bones: Pikk tugev tüse pähkelpruun mees, tõrvane juuksepats üle sinise määrdunud kuueõla tolknemas, räpaste rahkunud küüntega kämblad karedad ja rakkus, inetu sinkjashall mõõgaarm risti üle põse. Laulis pidevalt laulu: ,,Surnukirstul viisteist meest hoi-ras-saa, ja pudel rummi!" Kandis oma meremehekasti igalpool kaasas ning kartis hirmsasti ,,ühe jalaga meest" (John Silverit) ja maksis Jimile selle eest igakuiselt hõbedase neljapennise, et ta valvaks Billyt selle mehe eest. Billy suri rummi tõttu (jõi seda liiga palju). Benjamin Gunn: Tuntud kui ka Ben Gunn ning temalgi oli loos väga suur osa. Ta jäeti saarele 3 aastat tagasi tema laevameeskonna poolt ning ta käis ise jahil ja talle jäeti saarele vaid paar tööriista ning üks musket ja väheke püssirohtu. Ta otsis välja omale ,,elukoha" ehk siis ühe koopa. Ta kaevandas aarde välja ning vedas kogu saagi oma koopasse
AARETE SAAR Loo kangelane ja jutustaja on 17-aastane noormees Jim Hawkins. Ta peab koos emaga Inglismaal kõledal Atlandi ookeani rannikul Admiral Benobow´ nimelist võõrastemaja. Kui seal palub ulualust vana merekaru Billy Bones, kellel kaasas saladuslik meremehekast, muutub õhkkond ärevaks. Tundub, et kapten peidab end kellegi eest, kartlikult peab ta päevad läbi pikksilmaga valvet, kas ei ole ehk võõraid lähenemas. Ta annab Jimile raha, et see tuleks otsekohe teatama, kui mõni pime või ühejlgne mees välja ilmub. Õhtuti istub Billy Bones nurgas, joob ja joriseb jubedusvärinaid tekitavat piraatide laulu: "Surnukirstul viisteist meest - hoi-ras-saa ja pudel rummi!" Ühel päeval saabub tõepoolest tühjade silmakoobastega kerjus. See on pime Pew, kes toob Billy Bonesile musta märgi, piraatide surmaotsuse. Nüüd ajab üks sündmus teist taga. Kapten saab rabanduse, aga enne kui pime Pew
Nendele õpetati seal lugemist , kirjutamist ja muusika tegemist, mis oli Maratriinule juba ammu meeldinud. Siinkohal võiks arvata , et loo õnnelik lõpp on käes. Kuid ei veel! Ühel hommikul vuras lastekodu õuele uhke Mercedes AMG tuuninguga limusiin, millest astus välja kuulus filmitegija, kes parasjagu oli võtnud nõuks lapsendada üks väike tüdruklaps ja temast kuulus näitleja teha. Ja juhtuski nii , et just Maratriinu ilu ja tagasihoidlikkus meeldisid onu Jimile. Nii oli kuulsa mehe nimi . Ning kiiresti aeti korda lapsendamispaberid ja pikk sõit üle ookeani kaugele maale võiski alata. Maratriinukesele oli see järjekorras juba kolmas elukohavahetus ja sisimas lootis ta , et ehk see jääb ka viimaseks. Maratriinust sai nüüd rikka pere laps, kellel oli kõik olemas . Ta elas hüti asemel uhkes villas . Sai aimu elust ja asjust millest ta enne kuulnudki polnud , nägemisest rääkimata
1965.aasta lõpuks oli Jimi musitseerinud koos mitmete tuntud artistidega, nende seas Ike ja Tina Turner, The Isley Brothers ja Little Richard. Jimi lahkus Little Richardi bändist, et moodustada oma ansambel, Jimmy James And The Blue Flames, kus ta sai taustakitarristi rolli asemel enesele juhtkitarristi koha. 1966.aasta Juulis kohtus Jimi ansambli The Animals bassimängija Chas Chandleriga, kes oli Jimmy esinemisest niivõrd suures vaimustuses, et organiseeris Jimile lepingu, mille alusel viimane pidi kolima Londonisse, et moodustada uus ansambel. Chas Chandlerist sai Jimi Hendrixi mänedzher. Chandler oli ka see isik, kes soovitas Hendrixil oma nimi Jimiks muuta. Trummar Mitch Mitchell ja bassist Noel Redding ei pidanud ilmselt kahetsema, et ühinesid äsjamoodustatud ansambliga The Jimi Hendrix Experience. Tollest ansamblist sai 1966.aasta sügiseks Londoni üks kuumimaid kõneaineid. Hendrixi tähelennu tipuks jäi ilmselt kahetunnine esinemine 18
ajalooliseks ääremärkuseks kõlblik. Mõttetu sõda muidugi. Jimi Hendrix sündis 27.Novembril 1942.aastal. Noor Jimmy tundis erakordselt suurt huvi muusika vastu, saades mõjutusi kõigilt tolle aja suurematelt muusikutelt, nende seas B. B. King, Muddy Waters, Buddy Holly ja Robert Johnson. Imetlusväärne on Jimi juures ka see, et ta oli täielikult iseõppinud ning ei osanud nooti lugeda, mis sundis teda veelgi rohkem keskenduma muusika kuulamisele. 1958. a. suveks oli Al (Jimi isa) Jimile ühelt oma sõbralt ostnud 5-dollarilise kasutatud akustilise kitarri. Kuna Jimi oli vasakukäeline, pani ta pillile keeled tagurpidi, et tal oleks võimalik kitarri mängida. Peatselt liitus Jimi ka oma esimese ansambliga The Velvetones. 1966 aasta juulis kohtus Jimi ansambli The Animals bassimängija Chas Chandleriga, kes oli Jimmy esinemisest niivõrd suures vaimustuses, et organiseeris Jimile lepingu, mille alusel viimane pidi kolima Londonisse, et moodustada uus ansambel
lihtsalt kohustatud teda homme tööle sundima. On küll väga karm teda laupäeval, kus kõik poisid on vabad, tööle panna, aga ta vihkab tööd rohkem kui midagi muud ja ma pean ometi veidigi oma kohust täitma, muidu saadan lapse hukatusse.» Tom tegi tõesti poppi ja tal oli, väga lõbus. Ta jõudis tagasi koju just parajaks ajaks, et aidata neegripoisil Jimil järgmiseks päevaks puid saagida ja enne õhtusööki halgusid peeneks lõhkuda -- vähemalt oli ta õigel ajal kohal, et Jimile oma seiklusi jutustada, kuna Jim tegi kolmveerandi tööst. Tomi noorem vend (või õigemini poolvend) Sid oli oma tööga (pilbaste korjamisega) juba valmis, sest ta oli vaikne poiss ja tal polnud tülikaid seiklejakalduvusi. Sel ajal kui Tom õhtust sõi, igal võimalikul juhul suhkrut näpates, esitas tädi Polly talle salakavalaid ja väga sügavamõttelisi küsimusi, sest ta tähtis teda paljastavaile avaldustele ahvatleda. Nagu paljud teised lihtsameelsed hinged, nii oli ka
annaabi.ee 
