Ratsionalistlik tendents
Antiigi esteetika toetamine
Ranged reeglid : selge piir « kõrge » (tragöödia peab puhastama ja
õlisema) ja « madala »( komöödias hinnati õpetlikkust,moraali) vahele
Draamas – aja-, koha,- tegevsühtsus
Luules on puhtad riimid ja ranged vormid
Armastus, ja kohustus klassitsistlikus tragöödias Corneille´”Le
Cidi” näitel
Cid ei vastanud kõikidele klassitsistlikele reeglitele
Jimena on siiralt armastanud ja armastab Rodrigot, kuid aukohus nõuab, ta
oma isa tapmise eest kätte maksaks Rodrigole.
Heitlusi armastuse (kui kire) ja kohuse (kui tahte) vahel Jimena hinges
kujutab Corneille suure meisterlikkusega.
Tahe ja mõistus piiravad ning pidurdavad Corneille teoses tegelaste kirgi,
puhastavad neid
Molière´i teosed kui 17. sajandi ühiskonna peegel
Don Juan. Ihnus. Misantroop. Ta rtuff. Ebahaige. Naiste kool
poole suurim prantsuse kirjanik. *Tema loomingust algab klassitsistlik teater, ka tragöödia. *Esialgu kirjutas ta barokkteatrile lähedasi komöödiaid ja tragikomöödiaid,nagu need saj alguse Pran moes olid. *Esimese tõelise menu osaliseks saanud näidendis "Cid" (1636) oli aines laenatud XVII saj alguse hispaania dramaatiku Castro teosest. Seda teost peetakse esimeseks klassitsistlikuks tragöödiaks. Rohkemk kui Cid ise,kannab näidendis psühholoogilist pinget Rodrigo armastatud neiu Jimena. Dramaatiline konflikt saab alguse tülist Rodrigo ja Jimena isade vahel. Astudes välja oma solvated isa au kaitseks, tapab R duellil J isa. Järgnevalt on J seatud pea lehenduseta valiku ette.Ta armastab siiralt R,kuid aukohus nõuab,et R kätte maksaks.Samaaegselt jutustatakse näidendis ka ühiskondlikest sündmustest.Kunigas aga on huvitautus J ja R leppimisest, sest see vastab riigi huvidele. Teose lõpus kahevõitlus laheneb soodsalt-selle võibab Rodrigo, Sancho jääb ellu
Klassitsism jäi pigem sisemiselt võõraks, Corneille ei suutnud omandada klassitsismi põhireeglit: väljendada mitte aadliku vaid kuningavõimu seisundit. Kuulsaim reegli rikkumise näide oli ,,Cid" (1636), mis oli hispaanlase Guillen de Castro kirjutatud, Corneille tegi sellest oma töötluse. Ühe ööpäeva sisse pressitud kahe aasta jagu sündmusi. Sündmustik Hispaanias mauride võitlusajal, Castilia kuninga Fernando õukonnas toimub tegevus, peategelane Rodrigo ja tema armastatud Jimena, nende isad kõrgelt seisvad õukondlased. Kuningas valib pojale kasvatajat just nende isade seast. Rodrigo isa vana, füüsiliselt nõrk kuid see eest väga elukogenud, Jimena isa oma jõu tipul, kuningriigi esimene mõõk ja loodab sellele kohale. Juhtub aga nii, et Rodrigo saab selle koha endale. Jimena isa solvub ja viha hoos lähevad sõnelema ja viskab Rodrigo isale kinda plekk, mida sai maha pesta vaid verega. Rodrigo isa teadis, et ta on
Roland. hakkabmauride vastu võitlema. Varsti Maailmaajalooline lahing kristlaste ja vallutatakse Valencia ning Cidile ustavaks muhameedlaste vahel. kuulutavad end aina rohkem võitlejaid, isegi osad maurid. Cid jääb koos oma Saragossa paganakuningas Marsilius naise Jimena ja kahe tütrega Valenciasse. tunnistab end võidetuks ja Karl Suur Kuningas lepib Cidiga ning korraldab Cidi arutab, keda saata Marsiliuse juurde tütarde abiellumise Carrioni krahvi- lepingut sõlmima. Roland pakub end, aga poegadega. Nood osutuvad ülbe-teks, see idee laidetakse tema keevalise