Kirikuelu korraldamiseks moodustati Eestis ja Liivimaal konsistoorium --- kirikuvalitsus ja kohtuorgan. Vaimulikkonna etteotsa seati Eestimaal piiskop, Liivimaal kindralsuperintendent. Rootsi võimu jõupingutused luteri usu kinnistamiseks : *Hakati taastama purustatud kirikuid *võideldi paganluse vastu *Eestis ja Liivimaal loodi konsistoorium *tööttati välja range kirikukaristuse süsteem *rajati talurahvale koole, et nad õpiksid lugema ka piiblit 2. J. Jheringu ja H. Samsoni tegevus luterluse kindlustamisel. Luteri kiriku taastamist organiseerisid piiskop J.Jhering ja kindralsuperintendent H. Samson, kes : *seadsid endale eesmärgiks luteri kiriku positsioonide kindlustamise, selleks võideldi nii katoliku kiriku kui pagana usu vastu *otsisid agaralt nõidu *J.Jhering andis välja esimese eesti keelse aabitsa, Samson aga juhendi nõidade äratundmiseks. 3. Pühajõe mäss. Kõige tuntum paganlusega seotud rahutus oli Pühajärve mäss Osulas.
manufaktuure ning talupoegade elu paranes, mis majanduslikus perspektiivis tõi pigem kasu kui kahju. 15. Luteri kiriku seisund Rootsi võimu esimestel aastatel. Rootsi võimu jõupingutused luteriusu kindlustamiseks. Nõiad, nende karistused. Kirikuelu korraldamiseks moodustati nii Eesti- kui Liivimaal konsistoorium – kirikuvalitsus ja kohtuorgan. Vaimulikkonna etteotsa seati Eestimaal piiskop Joakim Jhering ja Liivimaal superintendent Hermann Samson. 16. J. Jheringu ja H. Samsoni tegevus luterluse kindlustamisel. 1) Mõlemad seadsid endale eesmärgiks luteri kiriku positsioonide kindlustamise, milleks tuli võidelda nii katoliku kiriku kui paganausuga 2) Otsisid agaralt nõidu. Nõidadeks peeti tavaliselt inimesi, kes kasutasid kummalisi retsepte või oskasid inimesi ravida. Nõiakontroll oli selline, et arvatav nõid seoti kinni ja visati vette. Kui uppus ära, ei olnud nõid, kui ei uppunud, siis põletati enamasti tuleriidal. 17
· Kaotati kauplemispiirangud Vaimuelu Poola ja Rootsi ajal Jesuiitide mõju Eestis: · 1583. a. asutati Jesuiitide gümnaasium, mille kõrvale asutati tõlkide seminar, mille eesmärgiks oli ette valmistada preestrikutseks sobivaid kanditaate. Luteri kiriku olukord sõja ajal: · Kirikuhooned olid purustatud ja rüüstatud · Enamik kogudusi jäänud õpetajata · Talurahva hulgas võtsid maad muinasusu kombed ja ebausu ilmingud J. Jheringu teened: · Andis välja esimese eesti keelse aabitsa · Töötas välja range kirikukaristuste süsteemi Herman Samsoni teened: · Avaldas juhendi, kuidas nõida rahva hulgast ära tunda ja kuidas temaga käituda. Pühajõe mäss: · 1642. a. Osulas aset leidnud sündmus · Sele käigus talupojad hävitasid Võhanud jõele ehitatud mõisa vesiveski, kuna pidasid seda pühaks peetava jõe rüvetamiseks ning neid tabanud viljaikalduse põhjuseks
Rootsi aeg mõjus majanduslikule arengule halvasti, kuna: 1) Ei osaletud enam aktiivselt väliskaubanduses. Uued kaubateed ja -olud lasid areneda vaid sadamalinnadel ning seetõttu ei arenenud enam sisemaa- alad. 2) Reduktsiooni tulemusel aadlikke majanduslik olukord halvenes. 14. Luteri kiriku seisund Rootsi võimu esimestel aastatel. Rootsi võimu jõupingutused luteriusu kindlustamiseks. Nõiad, nende karistused. J. Jheringu ja H. Samsoni tegevus luterluse kindlustamisel. Kirikuelu korraldamiseks moodustati nii Eesti- kui Liivimaal konsistoorium (-kirikuvalitsus ja kohtuorgan). Vaimulikkonna etteotsa seati piiskop ja Liivimaal superintendent. Luteri kiriku taastamist organiseerisid: Piiskop J. Jhering H.Samson Seadsid endale eesmärgiks luteri kiriku positsioonide kindlustamise, selleks võideldi nii katoliku kiriku kui paganausu vastu, otsisid agaralt nõidu.
Jheringi), Määratakse ametisse rootsi riigipäeval, ametisse pühitsemine toimub Uppsalas. See millega ta eestimaale tuleb on üsnagi laia ulatuslikud. 1638aastani ei olnud praktiliselt 50 a Eestimaal piiskoppi olnud. Töökohaks saab toompea. Jheringi esimene suurem ettevõtmine on konsistooriumi lõplik rajamine. Puhtalt vaimulik konsistoorium, millele allutatakse kõik kirikud , koolid, hospitalid. Pidi vaatama vaimulikke, viima läbi visitatsioone ja vaatama Sinodi tööd. Jheringu vistatsioonid on kõik säilinud, Lupeqius tegi neid ka aga tema omi pole säilinud. Loodud konsistooriumisse tulevad kõik kohtuasjad( vaimulike)s t rüütelkonnal polnud mingit võimalust kaasa rääkida kirikuasjadele-> protestiti konsistooriumi koosseisus: 6 praosti+ toomkiriku õp(toompraost), toomkooli lektor, hiljem liidetakse nende töösse ka teisi toomkoolide õpetajaid. Igapäevane kirikuelu juhtimine, vaimulike tüliasjad ja visitatsioonide korraldamine. Vaimulike ametisse
annaabi.ee 
