teda alguses ei sallinud). II. TEOSE ANALÜÜS 1. Teos on kirjutatud Jakob Mättiku vaatenurgast ja kirjeldab Timo elu (peategelane). Novell on kirjutatud päevikuna. Jutustaja on Timo naise vend Jakob, kes elas koos nendega Võisikul ning räägibki sealsest elust. Jakob oskab hästi kirjeldada Timo mõtteid, kuna leidsin mehe keisrile saadetud kirja mustandi. Jakob abiellub raamatu lõpupoole Annaga, kuid tegelikult armastab endiselt Jettet ( endise Võisiku valitseja tütar). Jakob aitas Eevat ja Timo alati, eriti nende põgenemisplaani juures. 2. Üheks suurimaks põhjuseks miks Timo hulluks tembeldati oli tema kiri keisrile, kus ta kirjutas oma mõtteid mis muudatusi Vene imepeeriumis teha. Teiseks jooksis ta oma kongis ringe kuni nõrkes, tuletades meelde ajalugu. Ta ka hirmutas Lamingut ( pani talle püstoli vastu rinda). 3. Eeva oli raamatus Timo mõttekaaslane ja toetas teda alati. Enne Timoga
tegevus juba 1813, kui Timotheus von Bock tuli oma polgukaaslase Paul von Bergiga kaasa Holstresse, kus Eeva oli Sabine von Bergi toaneitsiks. 2.Kes on teose peategelased, kirjelda tegelaste omavahelisi suhteid. Keda tegelastest Kross idealiseerib? Teose peategelased: Jakob Mättik, Timotheus von Bock, Eeva Mättik ehk Katariina von Bock ehk Kitty, Jüri ehk Georg von Bock, Anna, Laming, Jette, La Trobe ja Peter Mannteuffel. Omavahelised suhted: *Jakob armastas Jettet, võib isegi öelda, et ta oli mehe eluarmastus, kuid siiski ei saanud nad peale Jette lahkumist Võisikult enam kokku. Põhiliselt sellepärast, et Jakob ei usaldanud tüdrukut, sest ta isaks oli Laming, kes oli Võisikul keisrile nuhiks. *Jakob abiellus Annaga ning nad said ka kaks last, kellest esimene suri sündides, teise nimeks sai Eeva. Vaatamata selleni, et nad olid koos kuni Anna surmani, ei armastanud Jakob Annat kunagi nii palju kui ta armastas Jettet
Anna suri enne Jakobi. A. ema surivoodil tunnistas ta, et Anna on Lamingi tütar. „ Sa ju tunned teda ka… See oli seesama härra Laming“ (lk 262). Peale seda tundis Jakob end halvasti, tundis end reeturina. Jakobi elu mõjutas kõige enam Eeva, kuna E. elu mõjutas Timo väga palju kandus see kõik Jakobile, pealegi oli tema ju Eva vundament, see kes teda püsti hoidis. Isiklikult leian, et Jakobi otsus valida Anna, kuna ta vaid Jettet meenutas oli väär, oleks võinud ju ka esmapilgul kohe valida Jette, hoolimata kõigest muust ja lahkuda mõisast. Kuna tegelikult teadis ta ka ise, et Jette oli siiski see tema SUUR armastus – „ Ma armastasin Jettet. Ja armastan teda siiamaani. --- Igatahes on see suurim armastus, mida olen tundnud“ (lk 266). JAKOB JA TIMO Jakob ei sallinud esialgu Timo, hiljem tundis talle kaasa, kuna arvas, et talle oli ülekohut tehtud. Peale „memorandumi“ lugemist tundis ta ennast lollina
- Nende sugulaskond ignoreeris neid, näiteks läksid nad aprillis kirikusse kontserdile, istusid esimestesse ridadesse, mis peale teised minema marssisid - Küsimus Timo vaimse seisundi üle, kas on hull või mitte - Olevat lastud välja vangist selle pärast et ta on hull - Jette sõidab koos isaga ära, Jakob teda kinni ei hoia, nuhkis isa käsul, Jakob andestas selle - Jakobi armasus polnud piisavalt suur, et see alla neelata ja seega ta Jettet ei takistanudki - Keisri käsul viidi Timo ära vangistusse, sest ta olevat hull - Eevale jäeti kiri, Timo asukohta ta teada ei saanudki, keiser lubad Eevat ja ta last igati aidata kuidas võimalik - Timo kirjutas vahepeal Eevale, kuid nendest ei saanud teada, kus mees viibis ja mis oludes ta oli - Hiljem selgus, et ta oli olnud Schlüsselburgis vangis - Timol ja Eeval oli põgenemisplaan, hankida luba pärnu minekuks (valetades, et
annaabi.ee 
