Ettevalmistav järk: kuni 19. saj keskpaigani Rahvaluule: rahvalaulud, muinasjutud. Vaimulik ja õpetuslik kirjandus: katekismused, aabitsad, nn aabits-katekismused, muud kooliraamatud. Näiteid: Wanradt-Koelli katekismus 1535, Jheringi aabits 1641, Forseliuse aabits 1684; Marpurgi lugemik 1805 (Georg G. Marpurg Väikene õpetuse ning lugemise raamat). Varasem jutukirjandus: valgustuslik proosa ja 19. saj ajaviitekirjandus (nn rahvaraamat, sh robinsonaadid, Jenoveeva-lood jm). Näiteid: Friedrich Gustav Arvelius Üks kaunis jutu- ja õpetuseraamat 1782; Johann Thomasson Väikese Hansu lugu tühja saare peal 1739; Joachim H. Campe /Heinrich G. Lorenzsonn Noorema Robinsoni elu ja juhtumised 1842. Tekkimine ja varasem areng 19. sajandil. Euroopa (maailma) lastekirjanduse algust tähistatakse enamasti 18. sajandiga, ent 19. sajand on murranguline ja algatuslik, luuakse lastekirjanduse eri liikide klassikalised tekstid: vendade Grimmide (1812) ja H.Chr
Robert Faehlmanni ja Georg Julius von Schultzi) tööle, eesti rahvalauludele ning Garlieb Merkeli ja James Macphersoni proosapoeemidele. Rahvuskirjanduse kujunemisele oli oluline mõju Johann Voldemar Jannseni ja Lydia Koidula seltsielulisel tegevusel Tartus ja ajakirjanduslikul tegevusel ajalehe Perno Postimees ja Postimees juures. 19. sajandi keskpaigal ja lõpul oli Eesti kirjanduses olulisel kohal romantism. Mitmepalgeline kirjandusvool võttis mitmesuguseid vorme "Vaga Jenoveeva" taolistest usulistest ning "Rinaldo Rinaldini" sugustest seikluslikest rahvaraamatutest Lydia Koidula rahvusromantilise luuleni. Suur osa toonasest kirjandusest koosnes siiski saksakeelsete teoste mugandustest, sealhulgas ka eesti rahvuslikule näitekirjandusele aluse pannud Koidula näidendid. 19. sajandi lõpul jõudis eesti kirjandusse kriitiline realism. Selle tuntuim esindaja on Eduard Vilde, kellel on küll ka romantilisi teoseid. Kriitilise realismi traditsioon püsis Eestis suuremal
näitemäng. Vallakirjutaja Koos vallavalitsusega ilmus eesti kirikukülla ka uus haritlane vallakirjutaja. Vallakirjutajad moodustasid uue sotsiaalse rühma. Aastal 1881 oli neid kogu Eestis umbes 420, neist vaid seitsmendik Põhja-Eestis. Rahvaraamat Ärkamisajal saavutasid proosa kõrval laia leviku rahvaraamatud, peamiselt tõlked ja mugandused: odavad, põnevad ja rahuldasid rahva lugemisnälga. Alaliikideks olid laulik, sentimentaalne jutustus (Jenoveeva ning Hirlanda lood), seiklus- ja põnevusjutt (tegelasteks krahvid ja röövlid), sõjakirjeldused (Napoleoni sõjad), idamaised muinasjutud (Ali-Baba ja 40 röövlit, Anderseni muinasjutud) ning rahvajutud (Eisen ,,Esivanemate varandus"). Eesti Noorsoo Kasvatuse Seltsi Tütarlastegümnaasium Revolutsioonipäevil kerkis esile emakeelse kooli nõue. 1906 aastal avati esimene eesti õppekeelega seitsmeklassiline tütarlastegümnaasium Tartus, 1907 aastal oli koolis 62 õpilast
hakkas tekkima ilmalik eestikeelne kirjasõna (vaimulik kirjasõna 1525) 1731. a hakkasid ilmuma maarahvakalendrid hakati välja andma nn rahvaraamatuid 1739. a anti välja esimene eestikeelne piibel (Anton Thor Helle) Eestikeelse ajakirjanduse sünd: Hupel, Wilde hakkasid Põltsamaal 1766. a välja andma eestikeelset ajakirja "Lühike õpetus" hakati maarahvale välja andma juturaamatuid, mis olid mugandused saksa rahvaraamatutest Arvelius, Willmann "Vaga Jenoveeva" 19. sajandil said alguse eestikeelsed ajalehed: 1806. a Tartu maarahva nädalaleht O.W. Masing Maarahva nädalaleht Kreutzwaldi Maailm ja mõnda 1857. a Perno Postimehega (Jannsen) saab alguse päris eesti ajakirjandus kuni 19. sajandini kasutati vana kirjaviisi 1843. a Kuusalu pastor Ahrens koostas grammatika PõhjaEesti kirjakeele alusel, mis sai 1872. a üldkehtivaks Kultuurielu:
Imede Öue, mis oma nimetuse sellest on saanud, et seal jalutud käia ja pimedad näha võisid. Argoo oli üks Imede Oue asukate «kuningriikidest», s. o. rühmitustest; nimetus on moonutus sõnast Araabia. Lk. 64 Galilea keisririik -- samuti Imede Oue rühmitus. Nimetus on tuletatud sõnast «galeer», laev, millel olid sõudjaiks sunnitöölised. ...rohkem küünlaid põles kui Sainte-Genevieve'i säilme-kirstul katku ajal. -- Genevieve (püha Jenoveeva) -- naispühak, Pariisi kaitsja, kelle säilmeid taotseti raskete hädade puhul (katk, vaenlaste kallaletung jne.) kanda mööda tänavaid, kusjuures usklikud asetasid kirstule põlevaid küünlaid. Vioola, rubeba, ribeka -- keskaegsed viiulitaolised keelpillid. Lk. 68 Tsölestiinid -- paavst Celestinus V poolt a. 1251 asutatud mungaordu. Lk. 71 «Mis teha puhkepaigas muud kui mitte unistada?» -- Tsitaat La FontaineM valmist «Jänes ja konnad». Flamel, Nicolas (1330 [
annaabi.ee 
