usupidustustel. Kreekaste riietus oli lihtne: kanti ühte või kahte üle keha heidetud riidetükki; kõige tavalisem oli kitoon (põlvini ulatuv õlgadelt kinnitatud ja sageli vööga kokkutõmmatud riideese), mida kandsid nii mehed kui naised. Külmema ilma puhul tõmmati sellele peale paksem üleriie himation. Jalas kanti sandaale. Toiduks pruugiti rohkesti puu- ja köögivilju ning kala, piima ja juustu, peamine jook oli veega tublisti lah- jendatud vein. Aristokraatia etendas Kreeka poliitilises elus ja kultuuris kõige olulisemat osa. Rikastel ja suursugustel oli teistest enam võimalusi pühenduda nii enese igakülgsele arendamisele ja täiendamisele kui ka oma mõtete ja tõekspidamisete avaldamisele (nt kõik kirjanikud pärinesid nende hulgast). Aristokraadid tööd üldiselt ei teinud. Oluliseks vaba aja veetmise vormiks olid kodused pidusöögid ehk sümpoosionid. Need olid meeste
CCJE rõhutab, et kohtunikku ei tohiks karistada mitte igasuguse ametireeglite järgimata jätmise eest; distsiplinaarmenetlust õigustab vaid tõsine ja ilmne eksimus.*26 Eesti kohtuniku distsiplinaarsüüteo mõiste abstraktne sõnastus paneb mõtlema, kas see kirjeldus vastab õigusselguse põhimõttele*27, ning tekitab küsimusi, kas distsiplinaarmenetluse alustamine ametikohustuste täitmata jätmise eest on põh- jendatud vaid õigusemõistmisega seotud või ka administratiivsete kohustuste rikkumise korral, milli- ne on piisav hoolsuskohustuse ülesnäitamine ja kas seaduse väär tõlgendamine on karistatav. Eesti kohtunike distsiplinaarmenetluse statistikat vaadates tundub, et meil pole kombeks alustada menetlust kergekäeliselt.*28 Kuna üle 2/3 algatatud asjadest on jõudnud ka süüdimõistva lahendini, võib väita, et menetlused on enamasti algatatud tõsiste eksimuste korral
mis sõltub vähem ilmastikust ja teistest juhuslikest mõjudest, samuti on sageli, eriti Eesti tingimustes ja eriti madalamatel pingeastmetel statistika kättesaadav just energiate kohta. Täpsema analüüsi puhul – eriti, kui on olemas vastav planeerimise tark- vara, prognoositakse ka ööpäevased koormusgraafikud või koormuskes- tuse aastagraafikud. Sel juhul lähtutakse olemasolevatest graafikutest või koormuse iseloomule vastavatest tüüpkoormusgraafikutest, mis on väl- jendatud protsentides tippkoormusest. Ka koormusgraafikud on soovitav leida eraldi erinevaile tarbijagruppidele ja saadud graafikud liita. 1.4.3 Elektritarbimise prognoosi meetodid Enimlevinud prognoosimeetoditeks planeerimisel ja projekteerimisel on: • Ekstrapolatsiooni meetodid • Ökonomeetrilised meetodid • Tarvititega varustatuse meetod • Lõpptarbimise energia meetod • Hübriidmeetodid Ühe või teise meetodi kasutatavus sõltub tarbijate iseloomust, kättesaada-
tele toimus sellel aastal kahes erineva pikkusega nistamisnippide väljamõtlemine, õhtuste une- vahetuses. Vanema vanuseastme vahetus kestis juttude valimine ja nende jutustama õppimine 10 päeva (16.25. juuni) vastavalt laste ja laste- ning vastuvõtu mõnus ja kiire organiseerimine. vanemate poolt eelmistel aastatel korduvalt väl- Kummaski vahetuses lõi aktiivselt kaasa kokku jendatud soovile, ja noorema vanuseastme vahe- 11 noort mängujuhti, kellest igaüks koondas enda tus 7 päeva (25. juuni1.juuli). ümber 57 väikest sõpra. Laagrielus toetasid nad Laager on kindla suunitlusega, s.t et osalejatena oma väikese rühma ettevõtmisi, vajadusel aitasid olid oodatud need huvilised, kes õpivad prantsuse lapsi prantslannade poolt läbiviidavates ateljeedes, keelt erinevates koolides üle kogu Eesti
Saladuses hoitavaks ei saa olla teave, mis on avalik või tööandja poolt avalikustatud (VÕS § 625). Mõistlik on saladuse hoidmise kohustusega siduda tööprotsessi, tootearenduse või kliendibaasiga seonduvat. Tööandja võib saladuseks määrata ka oma äripartneri äri- ja tootmissaladuse, mis on töötajale teatavaks saanud ettevõtete vahel sõlmitud lepingu täit- misel. Kogu töösuhtega seotud teabele saladuse hoidmise kohustuse kehtestamine ei ole põh- jendatud. Samuti ei saa üldjuhul olla põhjendatud ärisaladuse hoidmise kohustuse kehtes- tamine töötajaga seotud teabele, näiteks töötaja hariduse andmetele, samuti töötaja tööta- su andmetele. Saladuse hoidmise kohustuse määramine ei piira poolte õigust teisiti kokku leppida. 5. Kui tööandja ei ole määratlenud saladuses hoitavat teavet, ei tähenda see seda, et töö- taja võiks valimatult avalikustada töösuhte ja tööandja kohta käivat informatsiooni. Töötaja
annaabi.ee 
