mõningate klassitsismi elementidega, liigitatakse hilisbaroki alla. Kui klassitsistlikud vormijooned on saanud hoones juba juhtiva koha, säilitades samas osa barokseid elemente, tavatsetakse hoonet nimetada varaklassitsistlikuks. Hilisbarokne Seidla varaklassitislik Aruküla mõisa peahoone mõisa peahoone (barokk domineerib (klassitsim domineerib klassitsismi ees) juba baroki ees) Varaklassitsismi perioodi tähtsaim hoone on Stenbocki maja. Töid juhtis sakslane, Jenast pärit arhitekt ja stukimeister Johann Schultz. Sinine tuba on samuti saanud oma nime domineeriva värvi järgi. Sinises toas on sobitatud omavahel kokku eri mööblikomplektidest pärit biidermeierstiilis sisustus. Roheline tuba on saanud oma nime toa seinte ja mööblikanga värvi järgi. Rohelist esindussalongi kaunistab 19. sajandil
Paraku sild hävis II maailmasõjas nagu paljud hoonedki. Tallinnas oli ehitustegevus nimetatud ajajärgul teistsuguse suunitlusega. Kui Tartus ehitati eelkõige uusi maju, siis Tallinnas tehti palju ümberehitusi. Muudeti keskaegsete hoonete fassaade, väiksemaid naabermaju ehitati kokku üheks suuremaks (nt. Lai t. 32, Lossi pl. 4, Kiriku t. 2). ). Varaklassitsismi perioodi tähtsaim hoone on Toompea loss, vana linnuse ümberehitus kubermanguvalitsuse hooneks. Töid juhtis sakslane, Jenast pärit arhitekt ja stukimeister J. Schultz. Uusehitised muutusid valdavaks alles vahetult enne sajandivahetust või peale seda. Nendest on ülevaade kõrgklassitsismi osas. Kõige olulisema jälje jättis varaklassitsism aga mõisaehitusse. Selles oli oma osa jällegi Johann Schultzil, kes ehitas ise või oli tema looming eeskujuks teistele. Neist aastaist pärinevad Ohtu, Saue, Ääsmäe mõisahooned Harjumaal, Rägavere Virumaal, Sargvere, Norra ja Roosna-Alliku Järvamaal. Seda
sajandi romaan. 18. saj prevalveeris oma põhitüübilt üks romaan, nn Bildungsromaan. Romantikud ei tegele sellesinase maailmaga, vaid kõrgema maailmaga. 1799. aastal ilmunud pikem jutustus "Lucinde". Nii nagu romantikute romaanides ikka on kompositsioon katkendlik - tähtis, et siin luuakse naiskunstniku prototüüp, ühtlasi ka looduslaps, kellel ei ole ametlikust moraalist aimu. 1801. aastal osa Jena ringi liikmetest oli surnud ja ülejäänute vaates läksid lahku. Schlegel lahks Jenast, lahkus Pariisi. Hakkas tegelema sanskriti ja india kirjandusega - üks Euroopa esimesi sanskritolooge. Kirjutab mõningaid draamasid. Avaldab õige mitu teost just sanskritoloogia valdkonnas. Hiljem siis tegeleb ka kirjanduslooga (ka A.W. Schelegel) - võrdleva kirjandusteooria ühed loojad. Schlegel kirjutab antiikse ja uuema kirjanduse loo ja paneb selle kokku loengute alusel. Astub katoliku usku. A.W. Schlegel - 1767-1845?. Otsest mõju oma ajastu kultuuris rohkem
Pärast mõisahärra surma teenis raha kodukooli õpetajana. Leipzigis uuris Kanti, kes olevat sel ajal olnud õnnelikeim inimene maailmas, vaatamata oma majanduslikele raskustele. Fichte sõitis Köningsbergi, kirjutas mõne päevaga "Kõigi ilmutuste kriitika katse". Ilmus anonüümselt, peeti Kanti omaks. Tõe selgudes sai Fichte üleöö kuulsaks. Asus Jena ülikooli juurde tööle. "Meie usu alusest jumalikku maailmavalitsusse" toob kaasa süüdistused ateismis. Fichte lahkub Jenast Berliini. Peetakse aegade säravaimaks kõnemeheks. Kui Prantsusmaa vallutab Berliini, siis ta põgeneb sealt Kopenhaagenisse (seal kuni 1807). 1807/8 talvel olles tagasi okupeeritud Berliinis, peab ta kuulsad kõned saksa rahvale. Ei hooli Prantsuse nuhkidest. Kui Vabadussõda algab, siis laseb oma õpilased armeesse, ise Landsturmi. Sureb tüüfusesse, mille sai põetajalt naiselt. 1810 osales Berliini ülikooli rajamises.
annaabi.ee 
