sotsialism. 19. augustil 1991 (=päev enne liidulepingu allakirjutamist) algas ebaõnnestunud riigipöördekatse, nn. augustiputs. M. Gorbatsov suleti Krimmis koduaresti. Võimu üritas enda kätte haarata 8-liikmeline Riiklik Erakorralise Seisukorra Komitee, eesotsas NSV Liidu asepresident Janajev. 20. augustil 1991 lõi Eesti NSV Liidust lahku. Puts suruti maha. Väga suured teened selles olid Venemaa (=Vene Fõderatsiooni) presidendil Boriss Jeltsinil (kes oli Venemaa presidendiks valitud otse rahva poolt). Putsi mahasurumist toetasid ka kõik muud demokraatlikud jõud. Paari päevaga kord riigis taastus. Leedu oli end iseseisvaks kuulutanud juba 1990. Eesti ja Läti iseseisvusid augustis 1991. Ka Ukraina ja Valgevene keeldusid Gorbatsovi pakutud liidulepingust. Tegelik võim NSV Liidus hakkas üha enam koonduma Jeltsini kätte. Detsembri algul 1991 pandi alus SRÜle (Jeltsini juhtimisel, Gorbatsovi teadmata).
referendumiga Nõukogude Liidu säilitamise üleJuunis 1991 moodustas Jeltsin oma seadlusega Vene NFSV juures asuva Riiginõukogu, mida konstitutsioon ette ei näinud. Selle tööd koordineeris riigisekretäriks määratud Gennadi Burbulis. 20. juulil andis Jeltsin välja seadluse, millega likvideeriti parteiorganisatsioonid riiklikes ettevõtetes ja riigiasutustes Venemaa territooriumil. Liidulepingu allakirjutamine oli määratud 20. augustile 1991. 29. juunil oli Mihhail Gorbatšovil, Jeltsinil ja Kasahstani presidendil Nursultan Nazarbajevil Novo-Ogarjovos mitteametlik kohtumine, kus lepiti kokku, et pärast liidulepingu sõlmimist vahetatakse välja KGB juht Vladimir Krjutškov, kaitseminister Dmitri Jazov ja peaminister Vladimir Pavlov ning Nazarbajevist saab Nõukogude Liidu peaminister. KGB lindistas selle jutuajamise.Seoses Vene NFSV presidendiks valimisega loobus Jeltsin Nõukogude Liidu rahvasaadiku volitustest. Riigipöörde katse 18
sõjalist jõudu, Vilniuses olid suured inimohvrid. Sama aasta augustis tehti viimane meeleheitlik katse impeeriumi säilitada, kuulutati kogu NSVL territooriumil välja erakorraline seisukord, Gorbatsov pandi Krimmi koduaresti, ning võim anti RESKile. See riigipöördekatse Moskvas on ajalukku läinud augustiputsina. Sama päeva hilisõhtul 20 august 1991 võeti vastu "otsus Eesti riiklikust iseseisvusest." Järgmisel päeval alustasid tagurlikud jõud ka Eestis tegevust, ent kuna Jeltsinil õnnestus puts Moskvas peatada, tähendas see ka siinsete konfliktide lõppu.
lutsioon, vaid “nõukogude kontrrevolutsioon”, antikommunistlik riigipööre lääne ja globalistide huvides. Lääne “viies kolonn” eesotsas Gorbatšovi ja Jeltsiniga purustas läänest (esmajoones USA-st ja NATO-st) saadud käsul kommunismi Venemaal. Käsu täitmise eest lubati uutel võimumeestel maa paljaks riisuda. Lääne diktaadi järgi muutis Jeltsini režiim endise suure maailmaderžaava lääne kolonisatsiooni tsooniks. Venemaa ajaloos on hävitajate roll Gorbatšovil, Jeltsinil, Jakovlevil, Gaidaril ja Kozõrevil. Terroristlikke meetodeid kasutaval Ameerikal on nüüd tee maailmavalitsemisele vaba. See olevat saanud teoks seetõttu, et vene rahvas lasi end petta ja lollitada (оболванить), ja peab nüüd kollektiivse reetmise eest kallist hinda maksma. See oli tasu inimeste rumaluse, kergemeelsuse ja vastutustundetuse eest. Allakäik ja alandus kestis, kuni tuli Putin.37 Zinovjevi sotsioloogilise romaani minategelane kuulub nõukogulaste, sovettide
annaabi.ee 
