2. Timmi helge, Taruki tume maailm. · Mille üle ollakse õnnelik? Kas õnnetundeks peab alati põhjus olema? Kas õnnelik võib olla lihtsalt niisama? Kuula kaht lugu helilooja Aleksandr Žedeljovi poolt lavas- Miks ei suuda Taruk õnnelik olla? tusele loodud muusikast. Üks neist muusikapaladest kir- jeldab Timmi olemust ja maailma, teine Tarukit ja kolmas · Milliseid väärtuseid pead elus tähtsaks? Kas olete meeleolu hipodroomil. Kirjelda mõlemat tegelast nendest nõus väitega, et väärtusest saadakse aru alles siis, kui muusikapaladest lähtuvalt. Missugune ettekujutus Sul ollakse sellest ilma jäänud? tegelastest tekib? Missugused võiksid olla Timmi ja Taru-
väärtusele. Lahenduskäik Selleks et olekuid saaks hinnata sisendi ja väljundi alusel, peab süsteem olema jälgitav. C 1 - 2 Qo = = det(Qo ) = 9 + 14 = 23 0 rank (Qo ) = 2 CA - 7 9 Süsteem on täielikult jälgitav. Suletud süsteemi soovitud käitumist määrab karakteristlik polünoom. Olgu L ( s ) = s 2 + 4 s + 16 Kui x(t ) on tegelik siseolek ja x^ (t ) on oleku hinnang, siis olekutaastajaga süsteemi tööd kir- jeldab olekuvõrrand x^& (t ) = Ax^ (t ) + Bu (t ) + LC [x(t ) - x^ (t )] Siin on x(t ) - x^ (t ) = ~ x (t ) jälgimissüsteemi viga (tegeliku oleku ja oleku hinnangu vahe). Lahutame selle võrrandi objekti olekumudelist: x& (t ) = Ax(t ) + Bu (t ) - x^& (t ) = Ax^ (t ) + Bu (t ) + LC~
Tundub päris hirmuäratav? Põhjuseta! On mitu viisi, kuidas ennast veenda, et tegemist on üsna ohutu olukorraga. Esmalt võib üritada võrrandi lahti sõnastada „kauguste” abil. Oletame näiteks, et meil on lihtsam võrrand . Võrrandi vasak pool kir- jeldab siis punkti kaugust arvust 1 ja võrrandi lahendamine tähendab kõikide sel- liste punktide leidmist arvteljel, mis on arvust 1 kahe ühiku kaugusel: Jooniselt on lihtne näha, et võimalikud on täpselt kaks punkti: või . Kui meile on aga antud keerulisem võrrand nagu lehekülje alguses, on joonise abil lahendamine juba päris raske
ning õpiku või käsiraamatu vormis, kas nii et sõnastik ise ongi sidusa õpikutekstina kirjutatud, mitte märksõnaartikliteks jaotatud, või et ta selgituste asemel viitab mõnele eriala käsiraamatule. Lisaks mainib Tiiu Erelt mõiste avamise peatükis ka terminiloomeandmeid, mis küll käivad termini, mitte mõiste kohta. • Terminitöö terministandard Standardikeskus (2002a,b) kir- jeldab terminibaasides kajastatavaid andmeid ning on täiesti rakendatav ka sõnastikele. • Sager 2000 on esseekogumik määratlemisest. 13 Sõnastiku sihtrühm ja eesmärk Ilmselt tunnistavad paljud oskussõnastike tegijad vähemalt endale, et nende motivatsioon ongi meeldiva erialaga tegelemine ning valmiv sõnastik ei olegi eriti kellelegi ega millekski mõeldud. Keskne on