14. Kadrioru lossi lasi ehitada Peeter Esimene 1718 aastal. 15. Kadrioru lossi iseloomustab: eest on kolme, tagant kahe korruseline(kuna asub kallaku peal), värvideks on valge ja telliskivipunane, voluudid, maskaroonid. Lossi fuajees asub Mila veenuse kuju. Teisel korrusel peasaalis on laemaal mille ümber on neli väiksemat laemaalingut. Rohkesti stukkdekoori. Ülemine park prantsuse stiilis ja alumine park inglise stiilis. 16. Park ja loss said oma nime Jekatarina järgi. Tema Eesti pärane nimi oleks olnud Kadri. 17. Bastion on muldkindlustused kõrgete kivist müüridega. Neid ehitati kaitseks kindluste ümber. Neid tehti Eestis Narva. 18. 19. 20. Eesti kõige barokseim linn oli Narva. Alles on sellest ainult raekoda. Narva ehitati Rootsi ajal uued hooned, mis olid tulekahju tagajärel maha põlenud, ja nüüd siis juba hollandipärases barokilikus stiilis.
Tuhin tiibades R. Made Raamat rääkis viiest erinevast tõestisündinud loost. Kõik lood on noortest, kes leiavad ennast silmitsi põnevate sündmuste j olukordadega. Esimene lugu rääkis ühest tüdrukust Kaarinast ja tema lapsepõlve parimast sõbrannast Katsist, kes oli rahvuselt venelane. Pärisnimi oi tal rahvuspäraselt Jekatarina, aga sõbrad kutsusid lühidalt Katsiks. Juba paar aastat elas Kaarina nende uues kodus Kakumäel. Oma maja, ujumisrand- igati super elamis koht. Kuid vaatamata uue kodu toredusele mõtles Kaarina sageli oma lapsepõlvekodust, mis oli olnud äärmiselt tagasihoidlik: Mustamäe kõige tavalisemas rajoonis, suure sõidutee ääres, sisehoov lastest ja hulkuvatest kassidest kubisemas. Mustamäel oli neil väike korter, kus tuli noorema venna Eediga tuba jagada. Vanal kodul oli üks väga
Valga Gümnaasium Katarina II Lühi referaat Triinu Sirol 8a Valga 2007 1 Sisukord 2 Natuke KatarinaII KatarinaII Jekatarina II (2.V 1729 Stettin- 17. XI 1796 Tsarskoje selo), Vene keisrinna 1762-96, päritolu Anhalt- Zerbsti printsess Sofia Frederike Auguste. Tuli venemaale 1744, abiellus 1745 Vene troonipärja tulevase keisri Peeter III- ga. Sai Venemaa valitsejaks, kõrvaldanud 1762 kaardiväeohvitseride abiga Peeter III troonilt. Ajas aadli huvidele vastavat poliitikat, tugevdas nende maavaldust ja õigusi pärisoriste ja talupoegade üle. Tgei 1764 ringsõidu
sajandil. Sel ajal arenesid kiiresti sellised alad nagu jalgpall, sõudmine, vehklemine, võitlused ja kangi tõstmine. Sportlaste võistlused on toimunud Euroopas palju aega enne seda kui loodi tõste rahvusvahelised liidud. Sportlaste võistlused on olnud Pariisis (1825), Londonis (1840), Brüsselis (1840), New Yorgis (1868), Warssawis (1873), Viinis (1880), Peterburgis (1885) ja Münchenis (1895). Raskuste tõstmise demonstreerimisi tuntakse juba palju varasematest aegadest. Nii oli ka Jekatarina II õukonnas. Vassili Lukin leiutas harjutused topelt sangpommiga füüsilise jõu treeninguks. Ta lõpetas mitte ainult lihtsate harjutuste tegemise, vaid ka lõi kõige raskemad trikid: viskas sangpommid üles ja seejärel püüdis need kinni. Sangpommide massiline kasutus jõutreeningutel Saksamaal toimus tänu Turnerile. Ta lõi spetsiaalsed platvormid need sisaldasid harjutusi erinevate gümnastiliste aparatuuridega nagu liikuvad sangpommid, latid. Kahjuks piirati Turneri ideid 1820
Vaktsineerimine HPV vastu toimib 100% ainult enne suguelu alustamist ehk nakatumist HPV- 6,11,16,18, et immuunsus haiguse vastu jõuaks tekkida enne nakatumist. Vaktsiin kaitseb nakatumise eest ainult teatud papilloomviiruste tüüpidega, ta ei kaitse teiste vähki tekitavate tüüpide eest ja ei avalda ravitoimet juba nakatunud inimestele. ALLIKLOEND Rajangu, H., Kaurv, S. (1999). Veneerilised haigused Sak, K. (2010). Inimese papilloomviirus HPV Nakatumisest emakakaelavähini Slessarenko, Jekatarina. (2009). INIMESE PAPILLOOMVIIRUSE (HPV) VASTASED VAKTSIINID SILGARD JA CERVARIX. Tartu Tervishoiu Kõrgkool, õe õppekava. Tartu. [Diplomooditöö]. Dejeva, E., Kuum, E., Tampere, M. Viiruslikud tüükad(soolatüükad jt). http://www.derma.ee/articles.php?id=140 (13.12.2010). Eesti Infektsioonihaiguste Selts. (2010). Emakakaelavähk. http://www.vaktsiin.ee/haigused/inimese_papilloomiviirus (13.12.2010). Eesti Seksuaaltervise Liit. (2010). Korduma kippuvad küsimused. http://www.amor
annaabi.ee 
