muuseumis ja millest 14 tööd oli mul au näha ka Eestis. Torii püüab oma töödes tabada seda sooja ja kõikehõlmavat osadustunnet, mis tekib, kui inimene ja loodus ning Maa ja universum moodustavad omavahel harmooniliselt toimiva terviku. Ilu, mis peitub puhtuses ja meeleerksuses, õnnetundes, lihtsuses ja aupaklikkuses ning väljendub rituaalsetes palvetes, on spirituaalne lähtepunkt kogu Torii Rei loomingus. Torii Rei. „Hommikune Takihara pühamu“Foto by Darja Jefimova Kord kui näitus oli vaadatud, tutvustati meie rühmale ka Jaapani traditsioonilisi maalilmisviise. Reeglina maalitakse Jaapanis tušiga siidipaberile. Värv kantakse paberile erineva tehnikaga: üks viis on hoida pintslit sirgelt püsti ning teha sellega õhus ringe, puudutades vaevu paberit, ning teine variant on suruda pintsel agressiivselt vastu paberit ning n-ö nühkides joonistada midagi minimalistlikku. Enne maalimist tuleb oma teos väga
Siiski on viimastel aastatel Vadjamaal märgata ka mõnda positiivset muutust. Elavnenud on noorema põlvkonna huvi oma keele ja kultuuri vastu, välja on tulnud inimesed, kes on hakanud väärtustama vadja keelt ja vadjalaseks olemist. Jõgõperä koolilapsed on õpetaja juhendmisel õppinud vadjakeelseid laule. Peterburis tegutseb vadjafiilide ring, kes käivad vadja memmedelt lindistamas vanu laule ja lugusid. 1997. aastal asutas Tatjana Jefimova, kelle abikaasa on vadjalane, Luuditsas eramuuseumi, kuhu kogus etnograafilisi esemeid ja vanu fotosid. 2001. aastal muuseum põles. Alates 2000. aastast korraldatakse Luuditsas igal suvel külapidu, millest on kujunenud vadjalaste ja vadja huviliste kokkusaamiskoht. 2003. aastal loodi ka vadja lipp (joonis 3), vapp (joonis 4) ja hümn. Aprillis 2005 registreeriti ka Vadja Kultuuri Selts (esinaine Tatjana Jefimova). Joonis 3 Joonis 4
keele oskajat. Sõja lõppfaasis evakueeriti koos ingerisoomlastega Soome ka osa vadjalasi ning anti pärast sõda NSV Liidule välja. 1959. aastal oli Leningradi oblasti Kingissepa rajoonis häid vadja keele oskajaid 35 ning need olid valdavalt vanema põlvkonna esindajad. 1989. aastaks oli H. Heinsoo andmetel järgi 62 vadjalast, vadja keelt oskasid neist umbes pooled. Alates 1990. aastate teisest poolest on toimunud omalaadne vadja taassünd. 1997 asutas Tatjana Jefimova, kelle abikaasa on vadjalane, Luuditsas eramuuseumi, kuhu kogus etnograafilisi esemeid ja vanu fotosid. 2001. aastal muuseum põles, praegu seda taastatakse. Alates 2000. aastast korraldatakse Luuditsas igal suvel külapidu, millest on kujunenud vadjalaste ja vadja huviliste kokkusaamiskoht. 2003. aastal loodi vadja lipp, vapp ja hümn. Jõgõperä keskkoolis õpetatakse fakultatiivselt vadja keelt ja kodulugu, tegutseb folklooriansambel ,,Linnud". 2003
Tartu Kutsehariduskeskus OÜ Punn Põhja lihtsustatud äriplaan Koostajad: Annika Vesselov, Merilin Ülem, Alice Jefimova, Riin Luts Tartu 2009 SISUKORD SISUKORD............................................................................................................................2 1. KOKKUVÕTLIK ÜLEVAADE .......................................................................................3 1.1. Ettevõtte missioon ja visioon...................................................................................... 3 1.2. Ettevõtte lühiülevaade........................
Sõja lõppfaasis evakueeriti koos ingerisoomlastega Soome ka osa vadjalasi ning anti pärast sõda NSV Liidule välja. 1959. aastal oli Leningradi oblasti Kingissepa rajoonis häid vadja keele oskajaid 35 ning need olid valdavalt vanema põlvkonna esindajad. 1989. aastaks oli H. Heinsoo andmetel järgi 62 vadjalast, vadja keelt oskasid neist umbes pooled (vt Kolga jt 1993: 340). Alates 1990. aastate teisest poolest on toimunud omalaadne vadja taassünd. 1997 asutas Tatjana Jefimova, kelle abikaasa on vadjalane, Luuditsas eramuuseumi, kuhu kogus etnograafilisi esemeid ja vanu fotosid. 2001. aastal muuseum põles, praegu seda taastatakse. Alates 2000. aastast korraldatakse Luuditsas igal suvel külapidu, millest on kujunenud vadjalaste ja vadja huviliste kokkusaamiskoht. 2003. aastal loodi vadja lipp, vapp ja hümn. Jõgõperä keskkoolis õpetatakse fakultatiivselt vadja keelt ja kodulugu, tegutseb folklooriansambel ,,Linnud". 2003. aastal ilmus
annaabi.ee 
