Muusika arvustus Käisin kuulamas Kadri Voorandi kontserdit Nordea kontserdimajas 4. detsembril, kus ta esitas kuulsa Suurbritannia laulja Adele’i loomeperioodi mängituimaid hitte. Laval oli 10 tuntud pillimängijat seal hulgas trummar Petteri Hasa, kitarrist Erki Pärnoja, jazzpianist Joel Remmel, bassist Mihkel Mälgrand ning 3 taustalauljat. Kadri Voorand on džässmuusik, laulja ja helilooja, kelle muusika varieerub tänapäeva džässist popi ja folgini. Tema muusika on sümbioos siirast emotsioonist, improvisatsioonist ja lõbusast meeleolust. Kadri valiti aasta 2017 Eesti parimaks naisartistiks. Adele’i lugude esitamine on väga julge ning ka riskantne valik, sest tegemist on väga tuntud ja võimsa hääletämbriga lauljaga
Nat King Cole(1919-1965) Rebecca Karo 9a Nat King Cole Nat King Cole oli USA jazzpianist ja laulja Ta pärisnimi oli Nathaniel Adams Coles Ta alustas esinemisi juba teismelisena Edusammudega muusikamaailmas, jättis ta kooli pooleli Esialgu ta ei pidanud ennast heaks lauljaks, esines vastu tahtmist Õppis jazzmuusikat, kirikumuusikat ja klassikalist muusikat Oli ahelsuitsetaja, ta oli veendunud, et suitsetamine muutiski ta hääle madalaks, st ta suitsetas meelega. Hiljem suri kopsuvähki Lapsepõlv
Tema osalusel tekkis modaalne jazz ja palju teisi jazziliike Andis välja17 albumit ja mängis kokku 4 erinevas koosseisus Parima läbimüügiga jazzmuusika album ,,Kind of Blue" on parim näide modal jazzi võimalustest Miles Davis http://www.youtube.com/watch?v=V1hT2u1jwcs Modaalne jazz Eestis Ansambel ,,Metronoom" tegutses 1950. aastatel Tallinnas Modaalne jazz Eestis Tänapäeval esindab modaalset jazzi Eestis Tõnu Naissoo Sündis 1951. aastal Tallinnas Helilooja, jazzpianist ja klahvpillimängija Esineb sooloartistina ja omanimelise trioga alates 1967 Tõnu Naissoo http://www.youtube.com/watch?v=blXSvxuwvhk Modal jazz maailmas Tänapäeval tuntuim modaalse jazzi viljeleja on Dave Liebman Sündis 1946 USA-s Helilooja, bändijuht ja saksofonist http://www.youtube.com/watch?v=jjq6rcEZ-J4 Tänan kuulamast!
Andnud kontserte paljude Eesti jazzfestivalide raames ning esinenud festivalidel väljaspool Eestit, muuhulgas Pori International Jazz, Dahlsbruk Jazz, Kaunase rahvusvaheline jazzfestival jne. Ta on kogunud enda ümber tuntud Eesti muusikutest koosneva happy jazz'i mängiva Tiit Kalluste Jump Band'i, millega on esinenud Baltimaades ja Skandinaavia festivalidel. Muusikuna kaastegev olnud paljudes projektides. Tema mängupartneriteks on erinevates koosseisudes olnud USA-s elav jazzpianist Mika Pohjola, Etioopia päritolu löökpillimängija Abdissa "Mamba" Assefa, saksofonist Petras Vyshniauskas (Leedu), lauljad Debbie Cameron (Taani), Laima Vaikule (Läti), Marie N (Läti), suupillimängija ja pianist Raimonds Macats (Läti), löökpillimängija Matti Oiling (Soome), pianist ja helilooja Raimonds Pauls (Läti), löökpillivirtuoos Daniel "Pipi" Piazzolla (Argentiina) jpt. Põhjamaist etnojazzi mängiva projekti "Põhjala saarte hääled" idee ja muusika autor.
....................................................................................................7 1. Võimaluse äratundmine ja tegutsemisotsus Raymond Albert Krock sündis 5. oktoobril 1902 aastal Chicagos, Illinois osariigis Ameerika Ühendriikides, maal kus oli ja on siiani trendiks proovida oma enda äris edu saavutada. Esimese maailmasõja ajal viieteistkümne aasta vanuselt , valetas te ennast vanemaks et saada tööd tolleaegses Punases Ristis autojuhina. Peale sõda sai temast jazzpianist, esinedes erinevates bändides. 1922 Ray abiellus ja selleks, et kindlustada perele parem sissetulek müüs ta pabertopse firmas Lily-Tulip Cup Company's, töötas raadiojaamas klaverimängija, teadustaja ja muusikute värbajana. Peale selle on ta tegelenud Floridas kinnisvara müügiga, sealt aga tuli koju Chicagosse tagasi ning temast sai kokteili- mikserite müügimees Earl Prince Company's. 1954 aastal olles 52 aastane edukas müügimees, kelle alluvuses töötas juba mitu alluvat
Oli pärit vaimuliku perekonnast, sai hea hariduse. Töötades peaasjalikult 3) kaasaegne jazz soolopianistina-lauljana, saavutas ta tohutu populaarsuse. Kuigi seda põhjustas eeskätt tema tugev Kõige ühtsem ja lõhem on svingmuusikaperiood. varieteekoomiku talent, tegi ta selle kõrval palju ka hea jazzmuusika tutvustamiseks. Ta oli ka esimne, Kodusõja tulemusena fikseeritud orjuse kaotamine tõi neegritele kaasatunduvamalt avaramad kes deklareeris, et mitmekülgne jazzpianist vajab tugevat ettevalmistust akadeemilise jazzpianismi võimalusedmuusikaga tegelemiseks. baasil, seletades oma erakordselt kindlat vasaku käe tehnikat sellega, et ta oli palju Bachi muusikat Lagunesid sõjaväeorkestrid, mustad said endale puhkpille mängimiseks ja nad võlusid sealt välja mänginud. Fats Waller oli esimene jazzorganist
Routledge. COLLIER, J. L. 1989. Benny Goodman and the Swing Era. New York. COLLIER, G. L., COLLIER, J. L. 2002. A Study of Timing in Two Louis Armstrong Solos. – Music Perception. Vol. 19, 3. University of California Press, 463–483. COOK, N. 2005. Muusika. Kujutlus. Kultuur. Tallinn: Scripta Musicalia. DALE, R. 1979. The World of Jazz. Birmingham: Basinghall Books Limited. DMITRIEV, N. 1996. Unbending Russias’s saxophones. – Jazz Changes, Vol. 3, 2, 10–11. DOBBINS, B. The Contemporary jazzpianist, Vol. I. New York: Charles Colin. EESTI esimene operett. 1931. – Rahvaleht, 25.07. ELISTO, E. 1949. Keelelisi küsimusi I. Tallinn: Pedagoogiline Kirjandus. ERM, A. 1984. Polkast rokini. Tallinn: Perioodika. ERM, A. 1989. Polkast rokini 2. Tallinn: Perioodika. ERNESAKS, G. 1980. Kutse. Tallinn: Eesti Raamat. ESTNISKA stjärnmusiker här! 1943. – YAM, nov.-dets., 12. GABBARD, K. 1995. Jazz among the discourses. Durham and London: Duke University Press. GILLETT, Ch. 1971
annaabi.ee 
