Orkester sai kahjuks esineda vaid ühe nädala, kuna algasid sündmused, mis selle hooaja lõpetasid. Taaskord oli ta leidnud omale suvearmastuse Liivi Loosme. Teise Maailmasõja ajal kuulus ta Eesti laskurkorpusesse, seal sai ta jälle võimaluse tegeleda muusikaga. Vahepeal ta seda teha ei saanud, kuna 1941a. juuni lõpus ta mobiliseeriti. Sõjateel tutvus Valgre leningradist päris Niina Vassiljeviga. 1944. aastal sai Raimondist üks viiest akordionistist jazzorkestris. Orkestri repertuaari moodustas Glenn Milleri, Raymond Scotti, Priit Veebeli ja ka Raimond Valgre kirjutatud muusika. 9.mail 1945 aastal ta demobiliseeriti, selleks hetkeks oli ta jõudnud juba seersandi auastmesse. 1944. aastal astus Valgre Tallinna Riiklikusse Konservatooriumisse klaveri erialale, kuid aasta pärast kustutati ta üliõpilaste nimekirjast. Samal aastal andis ta sisse uue avalduse, seekord soovis ta õppida kompositsiooni. Kuid aastapärast kustutati ta taaskord nimekirjast
New Orleansi jazzi kujunemine New Orleansi jazz hakkas ilmet võtma 20 sajandi vahetusel. Suuremate puhkpilliorkestrite parimatest mängijatest moodustati väiksemaid ansambleid, millel oli kerge leida esinemisvõimalusi. Need ansamblid olid tegelikult miinimumini vähendatud koosseisuga puhkpilliorkester. Vaskpillidest oli alles ainult kornet ja tromboon, puupillidest klarnet, rütmi eest hoolitsesid tuuba, bandzo ja trummid. Aja jooksul asendati tuuba, bandzo ja kornet jazzorkestris kontrabassi , kitarri ja trompetiga ning võeti kasutusele klaver. Sellistes orkestrites mängib meloodiat kornet või trompet, klarnet improviseerib kõrges registris, tromboon täidab bassikäike ja täidab alumist registrit. Ülejäänud pillid moodustavad rütmigrupi. Jazzi algaastatel mängitud muusikat tavaliselt ei noteeritud. See muusika sündis kohapeal, pillimeeste improvisatsioonides, kus juures tugineti kõigile mängijaile teadaolevale teemale
improviseerisid. New Orleansi jazz hakkas ilmet võtma 20 sajandi vahetusel. Suuremate puhkpilliorkestrite parimatest mängijatest moodustati väiksemaid ansambleid, millel oli kerge leida esinemisvõimalusi. Need ansamblid olid tegelikult miinimumini vähendatud koosseisuga puhkpilliorkester. Vaskpillidest oli alles ainult kornet ja tromboon, puupillidest klarnet., rütmi eest hoolitsesid tuuba, bandzo ja trum m id. A ja jooksul asendati tuuba, bandzo ja kornet jazzorkestris kontrabassi , kitarri ja trompetiga ning võeti kasutusele klaver. Sellistes orkestrites mängib meloodiat kornet või trompet, klarnet improviseerib kõrges registris, tromboon täidab bassikäike ja täidab alumist registrit. Ülejäänud pillid moodustavad rütmigrupi. Jazzi algaastatel mängitud muusikat tavaliselt ei noteeritud. See muusika sündis kohapeal, pillimeeste improvisatsioonides (itaalia k. improvisazione-ettevalmistamatult millegi tegemine), kusjuures
· Sellele lisandus off- beat. 15 · Lisaks rütmilisele omapärale, pillimehed improviseerisid. New Orleansi jazz hakkas ilmet võtma 20 sajandi vahetusel. Suuremate puhkpilliorkestrite parimatest mängijatest moodustati väiksemaid ansambleid, millel oli kerge leida esinemisvõimalusi. Vaskpillidest oli alles ainult kornet ja tromboon, puupillidest klarnet, rütmi eest hoolitsesid tuuba, bandzo ja trummid ja hiljem asendati tuuba, bandzo ja kornet jazzorkestris kontrabassi, kitarri ja trompetiga ning võeti kasutusele klaver. Sellistes orkestrites mängib meloodiat kornet või trompet, klarnet improviseerib kõrges registris, tromboon täidab bassikäike ja täidab alumist registrit. Ülejäänud pillid moodustavad rütmigrupi. Jazzi algaastatel mängitud muusikat tavaliselt ei noteeritud. See muusika sündis kohapeal, pillimeeste improvisatsioonides (itaalia k. improvisazione- ettevalmistamatult millegi
joonisel 1 nähtavast mõttelisest Tartu–Viljandi–Pärnu joonest lõunasse jääval alal on (eran- dina ka Saaremaal Pöide-Uuemõisas) püütud džässi külakapellidega mängida. Selle avastuse jälile juhatas siinkirjutaja üks Postimehe artikkel,140 milles räägitakse Karksi valla talu- peremehest Jaak Karust, kes osaleb kohaliku Laulu- ja Muusikaseltsi tegevuses juba paar- kümmend aastat ja olles kaasa läinud moodsa ajaga, mängib nüüd koos oma nelja pojaga kohalikus jazzorkestris. Kuigi artiklis on juttu 1943. aastast, selgus uurimise käigus, et see nähtus pärineb juba 1920. aastate lõpust ja 1930. aastate algusest (sõjaaega jäi vaid nn järellainetus) ning seda on ette tulnud mujalgi kui Karksis. Nähtuse paremaks mõistmiseks vaadakem, millist ansamblitüüpi on meil harjutud külakapelliks nimetama. 138 Võru Kandle kultuurikeskuse arhiivis on teadaolevalt üle 2000 H. Juurika arranžeeringu kõikmõeldavaile
annaabi.ee 
