Kassari oja, Vaemla-Kassari, Kaupsi magistraalkraav Algab Käina alevikust 5 km loode pool ja suubub Õunaku lahte Pikkus 14km Valgala 731 ruutkilomeetrit Süvendatud ja õgvendatud Voolab läbi väga hõreda asustusega soiste metsade ja uudismaade Särje-ahvena-hauge jõe tüüpi LUGUSE JÕGI Tausta jõgi, Liste, Luguse magistraalkraav Pikim ja suurima vesikonnaga jõgi Algab Lauka külast 7,5 km lõuna pool ja suubub Jausa lahte Pikkus 21 km Valgala 98 ruutkilomeetrit. Süvendatud ja voolab sirgendatud kunstlikus sängis Ülemjooksul läbib inimasustuseta soid ja metsi. Kesk- ja alamjooksul on jõe ümbruses põlde rohkem ja asustus tihedam. Kevadel tuleb merest jõkke kudema särgi, säinaid ja ahvenaid Know I Should be playing in the winter snow, or under the mistletoe.. But I'm here, making this presentation, hope you liked it!
Koiluoto, Koipsi saar, Kotlin, Krassi saar, Kumbli, Lauttasaari, Lavassaar, Liivasäär, Mohni, Naissaar, Pandju, Pedassaar, Prangli, Rammu saar, Rohusi saar, Ruuskari, Suur Tütarsaar, Suur-Malusi, Suur-Pakri, Tammisalo, Umblu, Vahekari, Vaindloo saar, Vallisaari, Väike- Malusi, Väike-Pakri. 1.3. Väinamere saared: Ahelaid, Aherahu (Väinameri), Ankrurahu, Auklaid, Eerikulaid, Esirahu, Hanemaa, Hanerahu, Hanerahu (Jausa laht), Hanikatsi laid, Heinlaid, Hobulaid, Hõralaid, Härglaid, Härjamaa, Hülgerahu (Kõverlaid), Kadakalaid, Kaevatsi laid, Kajakarahu, Kakralaid, Kakrarahu, Kapussaare nasu, Koharahu, Korset, Kumari laid, Kõbajalaid, Kõinastu laid, Kõrgelaid, Kõverlaid, Käkirahu, Langekare, Leemetikare, Liialaid, Liivanuka ots, Luigerahu, Mardirahu, Mustarahu, Papilaid, Papirahu, Pasja, Porgi, Rauarahu, Ristlaid, Rukkirahu, Saarnaki laid,
Need on Pihla (3040 ha), Määvli (700 ha) ja Tihnu jäänukjärvedega 3 Õngsoo(1130 ha). Veestik Nagu teistelgi Eesti saartel on ka Hiiumaal veestik nõrgalt arenenud, sest sademete hulk on väike ja väikesed on ka valgalad. Suuremaid alalisi veevoolusid nimetatakse siin küll jõgedeks aga tegemist on siiski madalate ojadega, mis pikkades lõikudes on muudetud kraavideks. Kõige pikemad on kagusihis voolavad Luguse jõgi ja Jausa oja, mis suubuvad Jausa lahte. Läbi Kärdla voolab Nuutri jõgi. Omapäraseim veekogu on Mardihansu lahte suubuv Vanajõgi mis tungib mere poole läbi liivavallide.Nimega järvi on umbes 30, enamik neist asub rannikul. Laguunist suureks rannajärveks kujunemas on Kirikulaht. Eespool mainitud loodeosa rannajärvedest on suuremad Veskilais, Tammelais, Mailaht ja Allikalaht. Merega ühenduses olevatel riimveelistel laisidel on oluline osa kalakoelmutena
Valdavad on lõuna- ja edelatuuled. Tuulte keskmine kiirus on 5-6 m/s, suurim tuulekiirus on olnud 34 m/s. 4. Vetevõrk Nagu teistelgi Eesti saartel on Hiiumaal veestik nõrgalt arenenud, sest sademete hulk on väike ja väiksesed on ka valgalad. Suuremaid alalisi veevoolusid nimetatakse seal küll jõgedeks, kuid tegemist on madalate ojadega, mis pikkades lõikudes on muudetud kraavideks. Kõige pikemad on kaugsihis voolavad Luguse jõgi (21 km; valgala 98 km 2) ja Jausa oja (18 km; valgala 33,7 km2), mis suubuvad Jausa lahte. Läbi Kärdla voolab Nuutri jõgi (11 km). Omapäraseim vooluveekogu on edelaosas Mardihansu lahte suubuv Vanajõgi (8 km), mis tungib mere poole läbi liivavallide kuni 6 m sügavuses orus. Nimega järvi on U.Pilli andmeil ligikaudu 30, enamik neist asub rannikul. Laguunist suureks rannajärveks kujunemas on Kirikulaht (110 ha). Eespool mainitud loodeosa rannajärvedest on
2200 elanikku. Asustus on koondunud Käina ja Kassari ümbrusesse. Käinas on olemasvallamaja, kultuurikeskus, lasteaed, gümnaasium, ujula, raamatukogu, perearstikeskus, kauplused, tankla. Turismi seisukohalt on Käina vallas olulisemad Kassari ja Orjaku sadam. Toimub poepeatus, paus pool tundi. Edasi külastame Kassari saart. Kassari on suuruselt viies saar Eestis, mille pindalaks on 19,3 km2. Hiiumaad eraldab Kassarist Käina laht. Kassarist läänes on Jausa laht, kirdes Õunaku laht. Kassari rannajoone pikkuseks on ~56 km ning see on väga vähe liigestunud: kirdes on Vesimaa poolsaar, kagus Tagaküla poolsaar, läänes Orjaku, lõunas Piibunina edelas Orjaku säär, mis tipneb ligi 3 kilomeetri pikkuse rannakadastikuga ja kiviklibuse maasääre Sääretirbiga. Taimkattes esineb valdavalt kadastikke, pärisaru- ja rannaniite.Esimest korda on Kassarit mainitud 1564. Kassaris asus Kassari mõis, mis oli tuntud oma õunaaia pool, mis on
2 4.03 0.4 3 FPO Kakumäe 3 2.88 0.21 8 FPO Kärdla Svertpaadisadam 4.36 4.19 0.39 2 LLS Kunda 4.3 4.13 0.36 4 FPO Toila 4.65 4.46 0.65 8.8 FPO Topu 4.58 4.4 0.36 3 GNS Mahu 5.5 5.28 1.77 29.8 FPO Kuressaare 4.3 4.13 0.36 4 LLS Jausa 4.26 4.09 0.42 4 FPO Käsmu 3.13 3 0.28 3 FPO Mehikoorma 8.6 8.26 4.08 150 FPO Puise 5.1 4.9 0.66 15 FPO Kärdla Svertpaadisadam 4.47 4.29 0.43 3.68 FPO Kõrgessaare 4.5 4.32 0.48 10 FPO Nasva 4.32 4.15 0.56 14 FPO Suursadam 4.47 4.29 0
annaabi.ee 
