Muusika mulle üldiselt meeldib, mulle meeldib muusikat kuulata, ma võin vaadata, kuidas muusikat luuakse ja mul on kujunenud oma arvamus erinevate lauljate ning laulude kohta ja sellest on tekkinud omad eelistused. Ise ma laulmisest eriti huvitatud ei ole, sest arvan, et laulmine on selline asi, millega peaks tegelema need, kes seda oskavad. Tõesti, ütlen ausalt, et mul kõrv ei puhka, kui ma kuulen kedagi sellist laulmas, kes seda ei oska. Niisama jauramine pole ka just eriti tore. Inimene, kellele langevarjuhüpe ei meeldi ning kes ei oska langevarjuga hüpata, ta ei lähe lendama langevarjuga ma usun. Miks mitte kuulata koduteel laule, mis sulle meeldivad ja kasutada aega targasti, nii ka mina teen. Enamasti kuulan pop ja räpp stiilis laule, kuid vahest juhtub ka midagi ebatavalist ja kuulan mõnda muud stiili. Keltide jaoks oli muusika antiikajal väga tähtsal kohal. Nad tulid Euroopasse umbes 1000 aastat enne meie aega
surmale keelt kõrva ajas. Oksal nõndasamuti lugege ja te neate ta ära, te tahate, et ta oleks eriti piinarikkalt surnuks mädanenud. Asjata just täpselt seda ta tegigi, õudselt kannatades ja küllap siiski omal moel võidutsedes. Ja kõik selle võiks saata kus kurat, kui see oleks sama tuim ja nüri kui suurem jagu maailma kolekirjandust, mis on vaid igavlevate keskklassi filoloogide pohmane jauramine. Oks on midagi märksa hullemat. Ta on kogu oma elujälestuse juures nii ebainimlikult tundlik. Sellepärast ongi see koguteos ühtlasi raamat, mida mitte ainult ei saa olemas olla, vaid mida mingis väga olulises mõttes polegi olemas ühelgi normaalsel inimesel ei õnnestu seda isegi suhteliselt pika aja jooksul ühekorraga läbi lugeda. Et see üleüldse läbi lugeda, on vahepeal vaja unustada, mis eelnevalt loetud. Kas see on siis kellegi "läbilugemine"? Juba seepärast
ning sellega püüti ka inimeste meelsust mõjutada.154 Allan Vainola kommenteerib, et tema jaoks oli punk ainsaks väljapääsuks hallist argipäevast, võrreldes punkariks hakkamist justkui filmi astumisega. Soovides muuta üldiselt ühiskonnas levinud juhmardlust, leiab ta, et punk oli hea meedium inimeste stamparusaamade muutmiseks, sest kui ise midagi ei tee, ei muutu midagi.155 Ka Merca sõnab, et punkarite tegevus polnud tema meelest vaid sihitu jauramine (ehkki esines ka seda), vaid teatavas suunas tegutsemine.156 Kiwa leiab aga samas, et tema hinnangul punkaritel mingeid konkreetseid eesmärke polnud ning pigem seisnes kogu tegevus sihitus eksisteerimises.157 Väga vastakad on intervjueeritavate arvamused selle osas, kas punkliikumine mängis rolli ENSV kokkuvarisemisel. Kõigist intervjueeritavatest vaid üks, Peep Männil usub, et punkaritel ning punkkultuuri levimisel oli ENSV kokkuvarisemises märkimisväärne roll
mõtteassotsiatsioonide ajel. Seetõttu on soolise võrdõiguslikkuse seaduse vastuvõtmine ja tema aktsepteerimine tugeva küsimärgi all. Lugesin seaduseelnõule järgnenud diskussiooni Riigikogu saalis ja sama teemat puudutavaid kommentaare Delfi ning Postimehe võrguväljaandes ja lõpetuseks tahaksin anda väikese ülevaate arusaamadest, mida esmalt seostatakse võrdõiguslikkuse seadusega. 1. Soolise võrdõiguslikkuse seadus on mingi nõme euroametnike jauramine. Ülemakstud poliitikutel pole midagi peale jamaga tegelemise teha, Euroopa Liit nõuab järjekordset jaburust. Nii vihastatakse Delfi kommentaarinurgas, kuid osalt on selles suhtumises ka oma osa poliitikutel. Siiri Oviir ütleb oma kaitsekõnes Riigikogus, et sotsiaalne probleem on alles tekkimas, kuna muidu ei võeta meid Euroopasse teistega mängima. Et muidugi on selle seaduse eemärk ka EL direktiividega harmoniseerumine, mida poleks tulnud siis ratifitseerida, kui ei
annaabi.ee 
