1206. aastal nimetati ta Tsingis- khaaniks. Tema pojapoeg Batu-khaan otsustas vallutada kõik läänepoolsed maad ning 1237. aastal vallutas ta Kirde- Venemaa. Paari aasta pärast vallutati ka Lõuna-Venemaa ja Kiiev. Vene vürstiriigid pidid hakkama mongolitele makse maksma ja jäid neist sõltuvaks. Venemaa kuulus Kuldhordi (mongolite riik) mõjusfääri. Vürstid pidid ise käima khaanide juures valitsemisõigust tõendavat ürikut hankima. 1252. aastal sai suurvürstiks Aleksander Jaroslavits. Tema ajal korraldati ka Venemaal rahvaloendus. Nii olidki mongolid Venemaa oma võimule allutanud. Leedu suurvürstiriik XII-XIII sajandi vahetuseks olid Leedu alal tekkinud eeldused riigi ühendamiseks, kui sai alguse rahva ühiskondlik kihistumine. Tekkisid päritava võimuga vürstiriigid. Leedu ajaloolise aja alguseks loetakse vürst Mindaugase tegevust, kes ühendas Leedu ala ühtseks riigiks ja tahtis ka Vene alade arvelt maad võita. Leedulased olid ristimata
Eraldi jarlõkk suurvürsti jaoks. Jarosavi kohta arvati, et tal oli suurvürsti jarlõkk, 1243 ja 1245 Batu juures käib Saraist saadab Jaroslavi edasi Karakorumi. Tagasiteel Jaroslav sureb. Carpini ütleb, et suri mürgitamise tõttu. Suurkhaanil head sidemed Batuga, et Batu mõjuvõimu õõnestada, mürgitas JAroslavi. Jaroslavi surma järel võitlevad tema vennad, Konstantini ja Juri ning Jaroslavi enda pojad. Jaroslavi poegadest kolm tähtsamat on Andrei, Aleksander ja Jaroslav Jaroslavits. Aleksander sai hüüdnimeks Nevski, pandi kirja elulugu, mis imeteguderohke. Vladimir Suzdadi maa 12 osaks. Andrei saab suurvürsti jarlõki. Andrei käib Karakorumis ja saab suurkhaanilt jarlõki, põhjus võis olla selles, et Aleksandril oli väga head sidemed Kuldhordi khaaniga. Või käia Batuga kaasas Lääne-Euroopas. Aleksandr sai ka BAtu poja Sartakiga hästi läbi, verevennaks lausa nimetatud. Andrei jarölkõll Lõuna-Venemaa ja Kiievi kohta. Aleksander
Samal ajal lõi Novgorodi vürst tagasi rootslased Neeva jõel (ainult V allikates mainitud lahing) ja liivimaalased Jäälahingus (5.aprill 1242.a; Eestimaad ja Venemaad eraldava Peipsi järve jääl Varesekivi lähedal Lämmijärve idakalda juures toimunud relvakonflikt Tartu piiskopkonna, Liivi ordu ja Novgorodi vürsti Aleksander Jaroslavitsi juhitud Novgorodi vabariigi ja Suzdali vürstiriigi sõjasalkade vahel. Novgorodlased võitsid.) Aleksander Nevski e Aleksander Jaroslavits (30. mai 1221 (traditsiooniline sünniaeg) Pereslavl-Zalesski 14. november 1263 Gorodets) oli Novgorodi vürst (12361240, 12411252, 12571263) ja Kiievi suurvürst (12491263). Aleksander Nevski on Vm rahvuskangelane ja õigeusu pühak (Neeva vaga õigeusuline vürst Aleksander). 1547. a kanoniseeriti ta pühakuks Vene Õigeusu Kiriku poolt. Mongoli-tatari, sest esmajoones tulid mongolid ja teised turgi rahvad kkuid lääne-Eur allikates tatarlased.
Samal ajal 1237. aastal khaan Batu mongolite juht tungis sisse Venemaale, nad vallutasid Kiievi ja tungisid edasi Poolasse ja Ungarisse. Novgorod ja Pihkva läksid Kirde-Venemaa vürstide kontrolli alla, kes tunnistasid end khaanide alamaks ja maksualuseks. Pihkva troonipretendendiks oli Jaroslav Vladimirovits, kes 1240. aastal koos Tartu piiskopi, Saksa ordu ja Põhja-Eesti vasallide vägedega alustas sõjakäiku Pihkva vastu. Pihkva sai vallutatud, kuid 1242. aastal Aleksandr Jaroslavits võttis omakorda PIhkva üle ning viis Vene väed Liivimaale rüüsteretkele. 5. aprillil 1242. aastal toimus Jäälahing, kus ordu kaotas ning pidi sõlmima rahu. 1253. aastal novgorodlased koos karjalastega tegid rüüsteretke Virumaale (Kättemaks Pihkva ründamise eest). Saksa ordu taotlused Vadjamaa hõivamiseks jätkusid 1260. aastatel. 1267. aastal algas järgmine suur sõda Liivi- ja Venemaa riikide vahel. Vene vägesid juhtisid vähemalt 6 vürsti
annaabi.ee 
