Kui tunnuse väärtused on pandud ritta kas kasvavas või kahanevas järjekorras, kusjuures võrdsed on kõrvuti, siis seda rida nimetatakse variatsioonireaks. Kui tunnuse väärtused on kirjutatud tabelisse, kus neile vastab nende esinemissagedus, siis seda tabelit nimetatakse sagedustabeliks. Kui tunnuse väärtusele on vastavusse seatud tema esinemissagedus protsentides e. suhtelise sagedusena, siis nimetatakse seda tabelit jaotustabeliks. Juhuslik sündmus: Sündmust, mis mingite tingimuste korral võib toimuda või mitte toimuda nimetatakse juhuslikuks sündmuseks. Sündmus, mis olenemata tingimustest kindlasti toimub nimetatakse kindlaks sündmuseks. Sündmust, mis olenemata tingimustest ei saa mingil juhul toimuda nimetatakse võimatuks sündmuseks. Sündmuseid , milledel ei ole esiletulekuks soodsamaid võimalusi või mittesoodsamaid võimalusi ehk esiletulekuks on võrdsed võimalused nimetatakse võrdvõimalikeks
P ( H i / A) , P ( A) Bernoulli valem: n! Pnm C nm p m (1 q n m ) p m (1 q ) n m m!(n m)! Diskreetse juhusliku suuruse jaotusseaduse lihtsaimaks esitamisvormiks on tabel, kus on esitatud juhusliku suuruse võimalikud väärtused ja neile vastavad tõenäosused (vt. Tabel. 4.1). Seda nimetatakse jaotusreaks või jaotustabeliks. Jaotusrida esitatakse sageli graafikuna. Saadud kujundit nimetatakse jaotuspolügooniks Jaotusfunktsioon Juhusliku suuruse X jaotusfunktsiooniks nimetatakse funktsiooni, mis näitab, millise tõenäosusega juhuslik suurus võtab väiksema väärtuse kui x: F ( x) P( X x) , (4.12) kus X on juhusliku suuruse sümbol ja x on juhusliku suuruse konkreetne võimalik väärtus. Jaotustihedus Pideva juhusliku suuruse jaotusfunktsioon on pidev. Jaotusfunktsioon annab ammendava
kasulikkuse ja olulisuse hindamisega. 3.1. Statistiline sõltuvus Statistiline sõltuvus on kõige üldisem tunnustevaheline seos, mida kasutatakse eelkõige nominaaltunnuste korral. Seose olemasolu hindamiseks kasutatakse kahemõõtmelist sagedustabelit, mida vaatasime valimi graafilise kirjeldamise juures. Tunnustevahelise seose graafiliseks uurimiseks on mõistlik kasutada sagedustabelis üldisi ja tinglike osakaale, sel juhul nimetatakse tabelit jaotustabeliks. Kui tunnused on sõltumatud, siis peaksid suhtelised sagedused olema jaotunud üle ridade või veergude ühtlaselt ehk ridade suhtelised sagedused võrduma marginaalsete suhteliste sageduste reaga ja veergude suhtelised sagedused marginaalsete suhteliste sageduste veeruga. Kui nii ei ole ja vastav erinevus (ebaühtlus) on piisavalt oluline, siis on tegemist sõltuvate tunnustega. Olulise hindamiseks kasutatakse hii-ruut statistikut, tähis 2 :
koosesinemissagedused. Kooslustabeleid kasutatakse eelkõige selliste muutujate vaheliste seoste uurimiseks, mida mõõdetakse nominaalskaalal; iga indiviidi tulemus on ainult ühes pesas (tabeliruudus). Seega: me peame teadma iga uuritava kohta vähemalt kahte asja; iga uuritav on oma andmetega tabelis ainult üks kord. Andmed võib tabelis esitada absoluutsete sagedustena või absoluutse sageduse suhtarvuna indiviidide koguarvusse ehk suhteliste sagedustena (nimetatakse tavaliselt jaotustabeliks). Kooslustabelina esitatud andmete puhul statistilise seose näitajaks on hii-ruut ( ). Näide õpikust (tabel 4-2). Uuritakse, kas on seos kahe muutuja vahel: loomakaitsealane tegevus (kaks taset: on aktivist, ei ole aktivist) ja suhtumine loomkatsetesse (kolm taset: psühholoogilised katsed on halvad; meditsiinilised katsed on halvad; mõlemad on halvad); kokku saame 2X3 tabeli. Hüpoteetiline uuring: kahekümnelt inimeselt küsiti,
annaabi.ee 
