ühiskondlikult oluline õiglus seaduse ees. See nõuab, et kõik ühiskonna liikmed omaksid võrdseid õigusi ja kohustusi. o Turvalisus Ei tähenda ainult rahu ühiskonnas ja ühiskondade vahel vaid ka paremaid majanduslikke ja sotsiaalseid garantiisid. 8. Majandussüsteemide kirjeldamise olulised aspektid: o Süsteemi elemendid (majandussüsteemis inimesed kui tarbijad ja tootjad) o Elementide suhted (tootmis-, vahetus- ja jaotusprotsessid) o Süsteemi kord (antud juhul majanduslik kord, turumajanduse reeglid) 9. Turumajanduse reaaltüübid: Kapitalistlik turumajandus: o Vaba turumajandus -Iseloomulik riigi minimaalne sekkumine. Riigil on vaid üldiste raamtingimuste tagamise funktsioon, millele lisandub võib-olla ka mõne avaliku hüvise tootmine. o Sotsiaalne turumajandus - Iseloomustavad kõrgemad maksud, sagedasemad interventsioonid ja tulusiirded. Teiseks
sissetulek, mida ühiskond on võimeline igale oma liikmele garanteerima. Olgugi, et see sissetulek võib olla riigiti vägagi erinev (näiteks Eestis ja Saksamaal), on teda ometi igas riigis võimalik defineerida. 8. Majandussüsteemide kirjeldamise olulised aspektid 1. Süsteemi elemendid (majandussüsteemis inimesed kui tarbijad ja tootjad). 2. Elementide suhted (tootmis-, vahetus- ja jaotusprotsessid). 3. Süsteemi kord (antud juhul majanduslik kord, turumajanduse reeglid). 9. Turumajanduse reaaltüübid 1 Kasutatakse ka mõisteid uus poliitiline ökonoomia ja poliitika majanduslik teooria (vt. Sepp, 1998) 2 Vabaleturumajanduseleoniseloomulikriigiminimaalnesekkumine. Riigil on vaid üldiste raamtingimuste tagamise funktsioon, millele lisandub võib-olla ka mõne avaliku hüvise tootmine.
hoolitsemine, turvamine ja saastatusega võitlemine läheb kõik SKP arvutamisel kirja. Piltlikult öeldes, riigi majanduskasvu arvestamisel visatakse ühte patta nii varad kui ka kohustused. 17. Põhilised korratüübid Korratüüpe (majanduslikke süsteeme) analüüsides on olulised kolm aspekti: süsteemi elemendid (inimesed kui tarbijad ja tootjad); elementidevahelised suhted (tootmis-, vahetus- ja jaotusprotsessid); süsteemi kord (majanduslik kord). Süsteemi kord määrab ära süsteemi motivaatorid (näiteks turuosaliste omavahelises suhtlemises). Põhimõtteliselt võib eristada kahte majanduskorda (Raudjärv, 1995, lk 3639): detsentraliseeritud plaanimisega majanduskord (turumajandus) tsentraliseeritud plaanimisega majanduskord (käsumajandus). 18. Turumajanduskord Turumajanduskorraga ühiskonnas on majanduselu korraldamise aluseks vabadus, mis tugineb
aspektiga, ratsionaalsusega, ressursside rohkendamise ja kasutamise parandamisega. 1.4.2. Põhilised korratüübid Korratüüpe (majanduslikke süsteeme) analüüsides on olulised kolm aspekti: o süsteemi elemendid (inimesed kui tarbijad ja tootjad); o elementidevahelised suhted (tootmis-, vahetus- ja jaotusprotsessid); o süsteemi kord (majanduslik kord). Süsteemi kord määrab ära süsteemi motivaatorid (näiteks turuosaliste omavahelises suhtle- mises). Põhimõtteliselt võib eristada kahte majanduskorda (Raudjärv, 1995, lk 36–39): detsentraliseeritud plaanimisega majanduskord (turumajandus); tsentraliseeritud plaanimisega majanduskord (käsumajandus).
annaabi.ee 
