Osa neist rajaneb majanduslikel, osa aga psühholoogilistel alustel. Esimeste hulka võib arvata näiteks hinna alandamise suuremate koguste või kiire maksmise puhul. Mõlemal juhul hoiab müüja kokku oma kulusid ja võib osa säästust loovutada ostjale. Samal ajal loodetakse näiteks üheksaga lõppevate hindade kasutamisel luua tarbijale teda ostma julgustav odavuse tunne. Tarbija jaoks peavad ostmist kergendama ka muud lepingutingimused peale hinna, näiteks müük järelmaksuga. 23. Jaotuspoliitika kujundamine. Mida tuleb arvestada ja mida otsustada. Et luua kanalistrateegiat, tuleb mõista, mille järgi klient ostukoha valib. Peamiselt otsustavad kliendid ostukoha valiku kolme parameetri alusel. Hinna ja väärtuse suhe. Kliendid otsivad tootest mingit väärtust, mille eest nad on nõus maksma teatud hinda. Mugavus ja kättesaadavus. Klientidel tekkinud huvi täisteeninduse ja terviklahenduse vastu. Ettevõtte kuvand
Turustuskanalite valik Turustus - tegevus, millega kaup ostjatele kätte toimetatakse. Kitsamas tähenduses - kaupade müük ja müügikorraldus. Turustuskanal - üksikisikute ja organisatsioonide süsteem, mis tagab kaupade liikumise tootjalt tarbijale. Turustuskanali juht - isik turustuskanalis, kes abistab, toetab ja juhendab kanali teisi lülisid ning koordineerib nende tööd. Füüsiline turustus (turustuslogistika) - kaupade toimetamine tarbija kätte. Jaotuspoliitika põhiotsused: Turustuskanali põhistruktuurid: Turustuskanali funktsioonid: D Ruumifunktsioon - tuleneb tootmise ja tarbimise ruumilisest eraldatusest. D Ajafunktsioon - tuleneb tootmise ja tarbimise ajalisest eraldatusest ning teeb vajalikuks varude loomise. D Kvantiteedifunktsioon - tuleneb tootmise ja tarbimise sortimendilisest erinevusest. D Krediidifunktsioon - tuleneb finantsabist turu osapooltele.
grupi heaolu (põhiprintsiip). Avalikest kaupadest peab kasu saama terve ühiskond. Avalikud kaubad peavad olema kõigile gruppidele. Avalikud kaubad eksisteerivad sõltumatult turust. Jaotusfunktsioon st. rikkamatelt võetakse, vaesematele antakse juurde. Kui turumehhanismi rikkuse jaotus ei rahulda ühiskonda, siis on võimalik seda ümber jaotada turumehhanismist loobumata. Üldiselt kehtib riigis turusüsteem - riik jaotab ümber tulusid. Ühiskonna summaarne heaolu peab kasvama.. Jaotuspoliitika viiakse ellu: 1)maksude kaudu. Ühelt poolt seatakse sisse rikkamatele inimestele, teiselt poolt toetatakse vaeseid. 2)avalike teenuste finantseerimise kaudu riigieelarvest (linnaühistransporti toetatakse sellest, mis saadakse parkimistasudest). 3)konkreetsed maksud luksuskaupadele ja dotatsioonid neile kaupadele, mida tarbib kehvemal majandusjärjel olev rahvas. Selle funktsiooni juures tuleb tähele panna, et maksu kogumise kulud ei oleks suuremad kui tulu.
toiduainete puhtuse kindlustamine jms. IV Hoolekanne laste arengu soodustamine; vanurite eest hoolitsemine; haigete ja invaliidide eest hoolitsemine; töötute eest hoolitsemine. V Kõigi ühiskonnaliikmete ning majanduslike, sotsiaalsete ja teiste võimalike gruppide mõist- liku kooseksisteerimise kindlustamise funktsioonid. Riigi jaotuspoliitika peab teenima ühiskondliku rahu eesmärke (vältima kõikvõimalikke konflikte). Kui parempoolsed me ka ei oleks, peab riik tänapäeva Euroopas tahes-tahtmata hoolitsema nende eest, kes ise enda eest hoolitseda ei suuda või lihtsalt ei taha. Kõikides arenenud riikides rakendatakse sissetulekute tagamise poliitikat, mis eeldab maksevõime ülekandmist o töötavatelt inimestelt töötutele;
annaabi.ee 
