.............................................................................................................................................10 KASUTATUD KIRJANDUS.......................................................................................................................11 SISSEJUHATUS Üheks levinumaks tarkvara jagunemise viisiks on need lahterdada süsteemitarkvaraks ja rakendustarkvaraks. Teiseks jaotusmeetodiks on tarkvara lahterdamine selle kasutusõiguse alusel. Antud jaotusmeetodi alusel jaguneb tarkvara avalikuks tarkvaraks, vabaks tarkvaraks, vabavaraks, jaosvaraks ja kommertsvaraks. Järgnevas referaadis kirjeldatakse ülevaadlikult eelnimetatud jagunemisviisidest ja nende omavahelistest erinevustest. 2 1. TARKVARA JAGUNEMINE SÜSTEEMI- JA RAKENDUSTARKVARAKS 1.1. Süsteemitarkvara Süsteemitarkvara on arvutisüsteemi toetav tarkvara, mille põhiülesannete hulka kuulub
B 1 1,80 x 1,60 x 0,20 12,5 C 1 2,203 x 2,20 x 0,003 13,6 D 1 2,2 x 2,20 x 0 0 4. Arvutage amortisatsioon iga aasta kohta esimese kolme aasta jooksul kui põhivara väärtus on 100000 krooni ning seda kavatsetakse kasutada 8 aastat. a. Püsiva ehk lineaarse amortisatsiooni jaotusmeetodi korral: Lineaarse amortisatsiooni korral läheb igal aastal kuludesse 12500 krooni, seega: 1. aastal – 12500.- 2. aastal – 12500.- 3. aastal – 12500.- b. Alaneva amortisatsiooni jaotusmeetodiga - aritmeetiline meetod: Aastate summa: 1+2+3+4+5+6+7+8 = 36 1. aastal – 8/36 algsest summast = 22222,2(2) krooni 2. aastal – 7/36 algsest summast = 19444,4(4) krooni 3
põhjustavad kulusid ja tooted tarbivad tegevusi. 6 TREPIMEETOD: Astmeline jaotusmeetod (trepimeetod): Nagu eelpool mainitud, ignoreerib otsejaotusmeetod tugiallüksuste vahelisi sidemeid (teenuste vastastikust osutamist). See puudus on osaliselt kõrvaldatud astmelise jaotusmeetodi rakendamisel. Astmeline jaotusmeetod võtab osaliselt arvesse tugiallüksuste omavahelise teenuste osutamise, tagades niiviisi otsemeetodiga võrreldes täpsema kulujaotuse. Astmeline jaotusmeetod on keerulisem kui otsejaotusmeetod, kuna selle meetodi kohaselt tuleb kõigepealt otsustada, millises järjekorras tugiallüksuste kulusid jaotada. Jaotamine algab sellest tugiallüksusest, kes teistele tugiallüksustele kõige rohkem teenuseid osutab. Vastastikused teenused lähevad arvesse vahena
1. Majandustsükliks ehk äritsükliks nimetatakse: Oluliste makromajanduslike näitajate sünkroonseid kuid ajutisi kõrvalekaldeid nende trendist. 2. Lähtudes tüüpilisest avatud majandusest, missugune järgnevatest poliitikatest võiks kõige suurema tõenäosusega aidata buumi ajal üle kuumenenud majandust jahutada: Raha pakkumise vähendamine. 3. Tulujaotuse mõõtmiseks saab kasutada näiteks jaotusmeetodit, kus jaotatakse elanikkond detsiilideks. Sellise jaotusmeetodi kohaselt: Jaotatakse kõik indiviidid sissetuleku alusel kasvavas järjekorras ja jaotatakse seejärel gruppideks. 4. Mida järgnevatest EI käsitleta arenguindikaatorite põhifunktsioonina: Varieeruvus. 5. Mis järgnevatest sokkidest EI OLE tüüpiliselt äritsüklite aluseks: Elektrisokk. 6. Lähtudes tüüpilisest avatud majandusest, missugune järgnevatest poliitikatest võiks kõige suurema tõenäosusega aidata suhtelist vaesust vähendada: Astmelise tulumaksu kehtestamine. 7
9 kasutatakse. See tähendab, kui palju võtab aega erinevate toodete või teenuste või klientidega tegelemine ja seejärel kui palju see aeg meile maksab. Kulude jälgimist kõigepealt ressurssidelt tegevustele ja seejärel tegevustelt konkreetsetele toodetele ei ole võimalik teha kirurgilise täpsusega, kuid parem on tegevuspõhise kuluarvestuse põhimõtteline õigsus kui vananenud jaotusmeetodi täpne vale. Kui kasutatakse tooteühikute hulka omahinna leidmisel, siis nende toodete omahinda, mille tootmismaht on suurem, seotakse ka rohkem püsikulusid. Püsikulud teatavasti aga ei ole seotud mitte toodete/teenuste arvuga, vaid ajaga. Järelikult, sellise arvestusmeetodi puhul kanname suurema mahuga toodete omahinda ebaõiglaselt suure hulga kulusid, saame nende toodete omahinna suurema, kui see tegelikkuses on ning nad subsideerivad väiksema mahuga tooteid