4.1. Võimsuslüliti 4.1.1. Elektrikaar ja elektrikaare kustutamine 4.1.2. Võimsuslülitite põhitüübid 4.1.3. Võimsuslülitite valik 4.2. Koormuslüliti 4.3. Kaarekustutuskambrita kommutatsiooniaparaadid 4.4. Sulavkaitse 4.4.1. Sulavkaitsme tööpõhimõte 4.4.2. Sulavkaitsmete tüübid 4.4.3. Radiaalvõrgu selektiivne kaitse sulavkaitsmetega 5. Alajaama elektriskeemid 5.1. Jaotlate elektriskeemi koostamise üldpõhimõtted 5.1.1. Üldist 5.1.2. Ühekordsete ja kahekordsete kogumislattidega skeemid ______________________________________________________________________ TTÜ elektroenergeetika instituut Kõrgepingetehnika õppetool Loengukursus AEK 3025 iv Rein Oidram _____________________________________________________________________ 5.1.3
4.4. Sulavkaitse 4.4.1. Sulavkaitsme tööpõhimõte TTÜ elektroenergeetika instituut Kõrgepingetehnika õppetool Loengukursus AEK 3025 iii Rein Oidram _____________________________________________________________________ 4.4.2. Sulavkaitsmete tüübid 4.4.3. Radiaalvõrgu selektiivne kaitse sulavkaitsmetega 5. Alajaama elektriskeemid 5.1. Jaotlate elektriskeemi koostamise üldpõhimõtted 5.1.1. Üldist 5.1.2. Ühekordsete ja kahekordsete kogumislattidega skeemid 5.1.3. Rõngasskeemid 5.2. Alampinge- ja ülempingejaotlate elektriskeemid 5.3. Ülempingejaotlate lihtsustatud elektriskeemid 5.4. Sõlmalajaamade elektriskeemid 5.5. Elektrijaamade jaotlate elektriskeemid 6. Voolujuhtivate osade arvutus 6.1. Voolujuht kestval voolul 6.1.1. Voolujuhi kuumenemine kestval voolul 6.1.2
ST ≥ S m 5.2.4 Kommutatsiooni- ja mõõteaparatuur Elektrienergia ülekandmise ja jaotamise kõikidel tasemetel on vaja elektriahelaid teineteisest eraldada hooldustööde tegemiseks, rikete likvideerimiseks ning rikkis seadmete eemaldamiseks elektrivõrgust. Seadmeid, mille ülesanne on eraldada erinevaid võrguosi teineteisest, nimetatakse kommutatsiooniseadmeteks. Kommutatsiooniseadmete valik sõltub ennekõike pingeastmest ja jaotlate skeemist, aga ka nõutavast töökindlusest ja muudest asjaoludest. Keskpingevõrkude kommutatsiooniseadmeteks on võimsuslülitid, koormuslülitid, lahklülitid ja sulavkaitsmed. Lülituste kõrval normaal- ja anormaaltalitluses on vajalik kaitselahutamine, kus seadmed pikemaks ajaks elektriliselt eraldatakse ning ohutuse tagamiseks ka maandamine. Joonisel 5.26 on kaks uutes 110/20/10/6 kV toitealajaamades enam levinud keskpingejaotla skeemi. Joonisel 4
2. teise liigi elektripagaldises tuleb korraline kontroll teha iga 5a järel. 3. kolmanda liigi elektripagaldises tuleb korraline kontroll teha iga 10a järel. Erisusena on kehtestaud pikemad korralise kontrolli perioodsused võrguettevõtjate elektripaigaldistes tingimusel, et elektripaigaldised on eelnevalt tehnilisekontrolli käigus tunnistatud nõuetekohaseks ja on tagatud pidev hooldus ja korrashoid: 1. põhivõrguettevõtja ajalaamade, jaotlate, elektriülekande ja jaotusliinide elektripaigaldistetes üks kord 15a jooksul. 2. Jaotusvõrguettevõtja alajaamade ja jaotlate elektripaigaldises ning elektriülekande ning jaotusliinide elektripaigaldistes, mille mahtuvuslike maaühendus voolude suurused ja ühe faasiliste maaühenduste kestvuse piirajad on kehtestatud ettevõtte standardiga ning need vastavad kehtestatud nõuetele 1kord 10a jooksul. Elektriohutusseadus jagab elektripaigaldised 3liiki: 1
8) Sisendkilbi PEN juhi jagunemisel PE ja N juhiks puudub avatav sild 9) Viiejuhilise sisestusega jaotuskilpides on PE ja N latt sillatud 10) Jaoturi ustel puuduvad ohumärgid, silla tähis 11) Jaoturitel, kaitselülititel, kaablitel, kaablisoontel puuduvad tähistused 12) Peamaanduslatil on PE juhid üksteisest eristavalt tähistamata 13) Jaoturites puuduvad skeemid 14) Jaoturid on üleliia tihedalt täidetud, ülekoormatud 15) Jaoturite kestad on tihendamata 16) Jaotlate kaablite väljaviigu avad on tihendamata 17) Sisestused (mõõtetrafod jm) ei ole plommitavad 18) Mittelubatavad N-juhi transiitühendused 19) Mõõtmisel PE ja N vahel on takistus 200 20) Klemmide mõõdud ei vasta kaablisoone ristlõikele, klemmid kinni keeramata 21) Kontaktori mähise faasijuhi ühendus ühest jaoturist, N teisest 22) TN-süsteemi jaotur ja paigaldis ühendatakse tööle IT-süsteemis. 2. Eripaigaldised jm. 1) Turvatoiteahelate sõltumatus
energiasüsteemi, s.h ka elektrivõrgu pideva arendamise vajaduse. Muidugi tuleb arvestada ka mitmesuguseid muid trende. Tarbimise kõrval tuleb eelkõige arvestada seadmete jääkressurssi (amortiseerumist) ja nen- de tehnilist seisukorda, mis on sageli üheks võrkude rekonstrueerimisva- jaduse põhjuseks. Tehniliste lahenduste leidmisel tuleb silmas pidada ka võimalikke tehno- loogilisi uuendusi planeerimisperioodil (uued jaotlate, lülitite, juhtmete, kaablite tüübid, automatiseerimis- ja juhtimisvahendite areng jms), sea- dusandluse ja klientide poolt võrgule esitatavate nõuete (töökindluse, pinge kvaliteedi, ohutuse ja loodushoiu osas) muudatusi jne. Projektivariantide majandusliku elujõulisuse hindamisel ja finantsplaani- de koostamisel tuleb prognoosida elektri tariifimäärade arengut, seadme- te, materjalide ja maa hinna muutusi, töötasu määrade muudatusi, inflat-
annaabi.ee 
