aastas. Võrdlusena Eestiga on vastav näitaja Eestis 23,280 USD aastas ühe inimese kohta. Burundi on SKP Per Capita alusel 182. kohal ning Eesti on 43. kohal. 3 2.6 Inimarengu indeks Inimarengu indeks arvutatakse riikide keskmise elatustaseme, haridustaseme ja oodatava eluea põhjal. Indeksi väärtus asetseb skaalal 0 kuni 1. Null tähendab madalaimat ja 1 tähendab kõrgeimat võimalikku inimarengu taset. Inimarengu indeksi järgi jaotatati riigid kuni 2010. aastani kvartiilide kaupa: Väga kõrge inimarengu indeks ( > 0,79) Kõrge inimarengu indeks (0,69–0,78) Keskmine inimarengu indeks (0,52–0,68) Madal inimarengu indeks (< 0,51) Inimarengu indeksi kohaselt oli Burundi 2013. aasta andmetel 180. kohal arengunäitajaga 0.389, kuuludes sellega madala arengutasemega riikide gruppi. Eesti vastav näitaja on 0,840, milline annab riikide järjestuses 33
Enne kasutamist määrati liiva terastikuline koostis, puistetihedus ja eraldatai terad läbimõõduga üle 5 mm. Töö käik: 1. Katsed tehakse segu koostisega 1:3 (tsement:liiv) korraldatavate katsete puhul 500 g tsementi ja 1500 g liiva. 2. Peeneteralised betoonisegud valmistati Hobarti segistis: kuivad materjalid segati segistis 1 minuti vältel, seejärel lisati vesi ja segatakse veel 2 minuti jooksul. 3. Katsed jaotatati kaheks seeriaks: a) Põhiseeria koosnes neljast katsest, mis erinevad omavahel segusse viidava plastifikaatori hulga poolest: 0; 0,6; 1,3 ja 2,0% tsemendi hulgast (massi järgi). Kaalutud plastifikaator viidi segusse koos seguveega. Põhiseeria katsed tehti konstantse vesitsementteguriga 0,51. Segudel määrati töödeldavus standardsel raputuslaual. Segust valmistatati raputuslaual standardne tüvikoonus (koonus tihendati kahes kihis, kumbki 10 sorkimisega standardse vardaga).
kokkuvõte raportitena on jälgitavad kodulehel Human Development Reports http://hdr.undp.org/. Inimarengu indeks on riikide võrdlemisel kasutatav statistiline näitaja, mis võtab arvesse kolme tegurit: oodatav eluiga, haridus ja elatustase. Indeks võimaldab võrrelda inimeste elukvaliteeti erinevates riikides. Indeksi väärtus asub skaalal 01. 0 tähendab madalaimat ja 1 tähendab kõrgeimat võimalikku inimarengu taset. Inimarengu indeksi järgi jaotatati riigid kuni 2010. aastani kvartiilide kaupa: väga kõrge inimarengu indeks ( > 0,79) kõrge inimarengu indeks (0,690,78) keskmine inimarengu indeks (0,520,68) madal inimarengu indeks (< 0,51) Regioon IAI muutus Väga kõrge arengutasemega riigid (OECD) 0,801-0,896 Muutus 0,47% Kõrge arengutasemega riigid 0,574- 0,746 Muutus 1,06% Keskmise arengutasemega riigid 0,465- 0,631 Muutus 1,23%
kokkuvõte raportitena on jälgitavad kodulehel Human Development Reports http://hdr.undp.org/. Inimarengu indeks on riikide võrdlemisel kasutatav statistiline näitaja, mis võtab arvesse kolme tegurit: oodatav eluiga, haridus ja elatustase. Indeks võimaldab võrrelda inimeste elukvaliteeti erinevates riikides.Indeksi väärtus asub skaalal 01. 0 tähendab madalaimat ja 1 tähendab kõrgeimat võimalikku inimarengu taset.Inimarengu indeksi järgi jaotatati riigid kuni 2010. aastani kvartiilide kaupa: väga kõrge inimarengu indeks ( > 0,79) kõrge inimarengu indeks (0,690,78) keskmine inimarengu indeks (0,520,68) 13 madal inimarengu indeks (< 0,51) Tabel 2 Regioonide inimarenguindeksi muutused 1990-2015. Allikas: Human Development Report Regioon IAI muutus Väga kõrge arengutasemega riigid (OECD) 0,801-0,896 Muutus 0,47%
annaabi.ee 
