mõnitav, vahel ka eluraskuste üle kurtev luule. Loojaks peetakse Archilochost. a) Archilochos. Millest räägivad tema värsid? Mis žanre viljeles? Tema paljud värsid räägivad sõjameheelust: sõjaseiklusist, suhtumisest sõpradesse ja vaenlastesse. Viljeles jambi ja eleegiat. „Archilochose nool“ – salvav märkus. b) Hipponax. Millest kirjutas? Mille võttis kasutusele? (kuidas see jambist erineb?) Kirjutas vaesusest, näljast ning põhjakihtide elust. Võttis kasutusele kolijambi ehk lonkava jambi: pööras ümber tavapärase jambirütmi ja tavaväärtused ning ründas viimaseid esindavaid inimesi. 5. Monoodiline meelika. Millega sarnaneb? Mis muutus toimus selle mõistega 3. saj eKr? Kes kirjutasid selles žanris? Millest nende laulud kõnelesid? 3
lühikesest ja pikast silbist ning milles rõhk langeb teisele silbile. Eesti luules esineb puhast jambi harva, sest eesti keeles on pearõhk traditsiooniliselt esisilbil. Eesti luules saadakse jamb tavaliselt eeltakti ehk anakruusi abil trohhelisest värsist. Näiteks: Mil tuled sa +/+ Sind ootan ma, mu päikene, mu kevade. (Anna Haava.) jambograafia antiikkirjanduses poleemilised, pilkelised, pahesid piitsutavad luuletused, mille nimetus on tulnud nendes kasutatavast värsimõõdust jambist. Jambograafia kui zanri rajajaks peetakse Archilochost (umbes 700645 e.Kr). Näiteks: Ei veetle kuld mind, mis on rikkal Gygesel, ning iialgi kahju teiste heast ei tunne ma. Ei taeva töödki lummatult ma silmitse, ei ihka võimu suurt. Mul mõtteist kaugel see. (Archilochos.) kantaat lüürika zanr, pidulik luuletus, milles ülistatakse mõnd sündmust või sellest osavõtjaid. Sageli on kantaat samanimelise piduliku helitöö tekstiks. Näiteks Hando
loomine, ideaalse riigikorra otsimine. 43. Millal ja kuidas (Aristotelese järgi) tekkis kreeka tragöödia? Aristotelese järgi tekkis tragöödia eeslaulja eraldumisega ditürambe (Dionysose auks) laulvast koorist. Koor oli lavastustes algne element, kooritraditsioon algas 6. sajandil eKr, sellega algas ka tragöödia. Tragöödia oli pikemates hümnides ning eepilistes lauludes esinev jutustus, mida elavdasid kõned. See arenes edasi jambist tuttava, eetoseid kujutava mängulaadiga tragöödiaks. 44. Millistel pidustustel esitati Ateenas tragöödiaid, mis neid pidustusi omavahel eristas? Eristatakse suuri dionüüsiad ehk linnadionüüsiad ja lenaiasid. Mõlemates esineti tragöödiatega. Suured dionüüsiad leidsit aset märtsis-aprillis, lenaiad jaanuaris- veebruaris. Dionüüsiatele tulid kohale inimesed üle kogu Kreeka, lenaiade traditsioon
Aristarchos Samothrakel tekkis suhtumine, et kõik hea on juba ära kirjutatud ja me saame ainult lisada/ kommenteerida 84. Kirjelda Kallimachose tegevust poeedi ja filoloogina. Aleksandria filoloogiakoolkonna rajaja, suurim teoreetik ja praktik Kirjutas palju, säilinud 6 kirjanduslikku hümni (Zeusile, Apollonile, Artemisele, Delosele, Pallase supluskohale, Demeterile), 63 epigrammi ja palju fragmente: 13 jambist lühieeposest ,,Hekale" (Theseusest) Pühade ja riituste tekkelugusid sisaldavast kataloogist ,,Aitia" (,,Algpõhjused", 4 rmt) Koostas Aleksandria raamatukogu kataloogi ,,Pinakes" (,,Tahvlid" või ,,Nimistud", 120 papüüruserulli): jaotatud temaatiliselt, sisaldas ka biograafilisi andmeid, teoste mahtu ja esimest rida Luules eelistas väikevorme (mega biblion mega kakon, õieti to mega
Eesti luules esineb puhast jambi harva, sest eesti keeles on pearõhk traditsiooniliselt esisilbil. Eesti luules saadakse jamb tavaliselt eeltakti ehk anakruusi abil trohhelisest värsist. Näiteks: Mil tuled sa +/+ Sind ootan ma, mu päikene, mu kevade. (Anna Haava.) jambograafia antiikkirjanduses poleemilised, pilkelised, pahesid piitsutavad luuletused, mille nimetus on tulnud nendes kasutatavast värsimõõdust jambist. Jambograafia kui zanri rajajaks peetakse Archilochost (umbes 700645 e.Kr). Näiteks: Ei veetle kuld mind, mis on rikkal Gygesel, ning iialgi kahju teiste heast ei tunne ma. Ei taeva töödki lummatult ma silmitse, ei ihka võimu suurt. Mul mõtteist kaugel see. (Archilochos.) jant vt komöödia. juhtmotiiv teost läbiv keskne mõte, mis etendab sündmustiku arengus olulist osa. jutustus novelli ja romaani vahepealne zanr, mis on sündmustiku haardelt