söövad üldiselt sama toitu. Täismoone esineb näiteks liblikalistel, mardikalistel, kiletiivalistel, kahetiivalistel ja veel mitmel putukaseltsil. Munast koorub täiskasvanud putukat mittemeenutav vastne, kes elab tihti teises elupaigas ning sööb muud toitu kui valmik. Liblikate vastseid nimetatakse röövikuteks, nendega sarnanevaid mõnede kiletiivaliste vastseid ebaröövikuteks, teiste kiletiivaliste, kahetiivaliste ning osa mardikate ussikujulisi, peaaegu jalutuid ja väheliikuvaid vastseid konudeks jne. Vastne kestub 4-6 korda ja nukkub seejärel. Mõned vastsed ehitavad endale enne nukkumist ümber võrgendist kookoni, mis vahel kaetakse veel taimejäänuste, liivaterade või muu materjaliga. Nukk võib sõltuvalt putukaseltsist olla liikuv või liikumatu, ta ei toitu ning tema sees ehitatakse vastse elu jooksul kogutud ainetest üles täiskasvanud suguküps putukas ehk valmik.
Kiletiivalste käpad on viie lüliga. Paljude kiletiivaliste tagakeha tipus on muneti, mis vahel on ühendatud mürginäärmega ning kujunenud mürgiastlaks. Kiletiivaliste emased munevad nii haploidseid mune, millest arenevad alati isased kui ka diploidseid mune, millest arenevad ainult emased või ühiseluliste 7 kiletiivaliste puhul ka töölisisendid. Kiletiivaliste vastsed on erinevad. Nende hulgas on nii jalutuid konuseid kui ka liblikaröövikuid meenutavaid ebaröövikuid. Kiletiivalistel esineb tihti polüformismi, mis tähendab, et emastel on mitu vormi. Näiteks ühiselulistel kiletiivalistel, kelleks on mesilased, herilased või sipelgad on viljatud emased töölised. Kiletiivalistel on mitmekesine eluviis. Paljud neist elavad puidus, mitmed neist on putukate või teiste lülijalgsete parasiidid. Kiletiivalised on näiteks: mesilased, kimalased, herilased, sipelgad,
Osadel liikidel on säärel ja käpal spetsiaalne seadeldis tundlate puhastamiseks nn. kabetamissälk. Paljudel kiletiivalistel on tagakeha tipus muneti, mis vahel on ühendatud mürginäärmega ning kujunenud mürgiastlaks. Kiletiivaliste iseärasuseks on, et nende emased munevad nii haploidseid kui diploidseid mune. Esimestest arenevad alati isased, teistest ainult emased või ühiselulistel kiletiivalistel ka töölisisendid. Kiletiivaliste vastsed on erinevad. Esineb nii jalutuid konusid kui liblikaröövikuid meenutavaid ebaröövikuid. Sageli esineb kiletiivaliste juures polümorfism, mille puhul esineb emaste mitu vormi. Näiteks ühiselulistel kiletiivalistel (mesilased, herilased, sipelgad) on viljatute emaste tööliste vorm. Enim on polümorfism arenenud sipelgatel, kelle töölised on alati tiivutud. Mõningatel sipelgaliikidel on töölised veelgi enam jagunenud nt. sõduriteks, ammedeks jt
talle oma laulu laulma: «Caritatem!» laulis pime. «La buona mancia!» laulis jalutu. Halvatu aga lõpetas selle musikaalse lause korrates: «Un pedazo de pan!» Gringoire toppis oma kõrvad kinni. «Oo Paabeli torn *!» hüüdis ta. Ta hakkas jooksma. Ka pime pani jooksu. Jooksis halvatu ja jooksis ka jalutu. ' Auväärt härra, andke leiva ostmiseks (hisp. k) 75 Mida kaugemale ta tänaval jõudis, seda enam sigines ta ümber jalutuid, pimedaid, lombakaid, ühekäelisi ja ühesilmalisi, pidalitõbiseid täis haavu; neid ilmus majadest, ligiolevaist tänavaist, keldriaukudest, kõik nad ulgusid, möirgasid, kiunusid, kõik nad lonkasid, kom-berdasid, tormasid valguse poole, kõik nad püherdasid poris nagu teod pärast vihma. Gringoire, kellel kolm jälgijat ikka veel kannul olid ja kes ei teadnud, millega kõik lõpeb, tegi hirmuga endale teiste seas teed, mööda minnes lombakaist, üle hüpates jalutuist,
annaabi.ee 
