ehk on ta just oma lapsepõlve viha ja traumad suunanud sporti ning tänu sellel on ta edukas, kuid see ei pruugi nii olla. Lisaks lapsepõlve raskustele ja kohati ka traumadele, elas Erika Salumäe üle seljaoperatsiooni kui ka infarkti. Tema eluloo raamatus on ka kirjas läbielamistest olümpiate ajal. Kuid hoolimata sellest otsustas Erika Salumäe hakata ka tegelema poliitikaga. Raamatut lugedes ei saanud ma väga palju midagi uut teada, kuna varasemalt tegeledes jalgrattaspordiga, siis käis Erika Salumäe meile rääkimas nii oma elust kui ka sellest, mis võib meid ees oodata. Olen kuulnud palju arvamusi selle raamatu kohta ühed väidavad, et see on pealiskaudne ning teised väidavad et see raamat on kohati aus aga samas ka üle pingutatud, siis mina tean, et kõik mis Erika Salumäe on raamatu kaante vahele peitnud on tõsi. Erika Salumäe lõpetab raamatu sõnadega: "Me rajame oma elutee ise, keegi teine ei saa seda meie eest teha." "Jääda ellu" tõestab seda.
Käesolev intervjuu oli läbi viidud Ardinan OÜ omanikuga. Firma hakkas töötama 6a. tagasi, mis tähendab, et turu keskkond oli veits teistsugune, kui praegu. Ettevõte valiku põhjuseks oli valdkond, milles see tegeleb ehk meretransport, ning firma spetsialiseerumine Reefer shippil ehk refrigiraator transpodil. Intervjuu küsimused olid koostatud tuginedes juhendile, kuid mõned lisandid küsitleja poolt on siiski olemas. Enne seda, kui ettevõtja sattus ärivaldkonda, tegeles ta jalgrattaspordiga ning oli palgaline sportlane. Kahjuks enamus sportlaste palgad (välja arvatud tennist ja mõned muud alad) ei ole piisavalt suured,et luua oma perekonna liikmetele ehk kõige kallimatele inimestele häid elutingimusi. Samas ettevõtjal on, nagu ta ütles, just tänu spordile välja arenenud teatud iseloomu jooned, tänu millele oli ta väga ambitsioonikas ning valmis kõvasti tööd teha. Meeskonna tol ajal ettevõtjal ei olnud, kuid oli kindel partner, kes jagas tema äriideid ning oli
Samuti toimub hulgaliselt nii kohalikele kui ka suuremale osavõtjaskonnale mõeldud erinevaid võistlusi, alustades judo, suusatamise ja jalgpalliga, lõpetades male ning purjetamisega. Tihti antakse ka spordipisikut edasi põlvest põlve: seega mõjutab noorte väärtuste kujunemist ka väiksem ühiskonnagrupp- perekond. Näiteks Pärnust pärist, mitmekordne noortemeister ning kuni 23-aastaste Eesti koondise liige Timmo Jeret tegeleb edukalt oma isa ja vanaisa eeskujul jalgrattaspordiga. Negatiivse poole pealt mõjutab noori kindlasti kõige enam meelemürgid, mis oma laialdase leviku ning odavuse tõttu on teismeliste seas väga populaarsed. Eks alkoholi joomise tehnika näitab suvel jaanipäeval isa ette, millest innustust saanud poeg tahab samuti esimesel võimalusel õlle maitset tunda. Kurb on aga tõdeda, et hiljuti läbi viidud uuringute järgi toimub esmane proovimine keskmiselt 12 aastaselt. Mina ise
Grete Treier Grete Treier on Eesti esimene naisnaisprofirattur. Ta sündis 12. detsembril 1997. aastal Tartus. Ta on abielus Edgari Treieriga, kes on ka tema treener ning neil on ühine tütar Anete. Hetkel pedaalib Treier Itaalia klubi Causs RDC ridades. Kooli ajal oli Grete suhteliselt spodivõõras inimene. Keskkooli lõpupoole hakkas ta vaikselt kergejõustikuga tegelema, kuid trenni tegi ta paar korda nädalas. Jalgrattaspordiga hakkas Treier tegelema oma abikaasa õhutusel, kes on endine Eesti tippjalgrattur. Juba oma esimesel maastkiuratta maratonil saavutas ta kolmanda koha. Paari aastaga sai tast parim naisjalgrattur Eestis. Ta võitis nii maanteel kui maastikuratta sõidus kõiki oma konkurente. 2006. aastal alustas Grete Treier oma ratturi karjääri välismaal. Veebruaris siirdus 28-aastane Treier koos Kata-Liina Normaku ja Ly Paadiga Prantsusmaale ja tõmbas selga Chambery klubi särgi
füüsilise koormuse saamist kehalise kasvatuse tunnist. Spordiga tegelemise põhjuseks toodi füüsilise koormuse vajadust vabal ajal trennide näol ning seltskonnaga aja veetmist. Trennis käiakse keskmiselt kolm korda nädalas ning tasutakse selle eest 235 krooni kuus. Treeningu eesmärkideks on seatud jõu- ja südamelihaste tugevdamise. Tüdrukute lemmiksalad on 10. klassides võimlemine (3), korvpall (2), tennis (1) ja ujumine (1). Samuti leidus ka kergejõustiku (1), jooksmise (1) ja jalgrattaspordiga (1) tegelemist, mida märgiti üksikutel kordadel. Spordiga ei tegele seitse vastajat. Vastajatel pole aega ning kehalisest kasvatusest saadakse vastajate arvates piisav füüsiline koormus nädalaks kätte. Spordiga tegelejad tegelevad hea füüsilise koormuse saavutamise ja kehakaalu normis hoidmise eesmärgil. Spordisaale külastatakse kolm korda nädalas ja kulutatakse 200 krooni kuus. Poiste lemmikspordialadeks 11. klassides osutusid jalgpall (5), korvpall (4) ja karate (2).