Jalgrattamatka ajal on võimalik valida vahemaa pikkust, et kõik matkal osalejad saaksid aega nautida. Matk on kõige huvitavam noortele, keda huvitab rattasõit ja värskes õhus viibimine. Huvitaval matkarajal saab end proovile panna. Matkajuhi valik ja vajalikud kompententsid Matkajuhte peaks olema 3. Kaks neist rattamatka jaoks, kolmas lisaks kanuumatka jaoks. Rattamatk toimub muutlikult maastikul ning on kiirema tempoga kui kanuumatk. Jalgrattamatkal on võimalik marsruuti valida inimestel, kes nii pikalt osaleda ei sooviks. Siis peab saatma ühe matkajuhi grupiga, kes ei saa/taha täispikka matka läbida. Kanuumatk vajab matkajuhti, kes suudaks kõigepealt õpetada tehnikat ja ohutust kes läbiks matka lastega koos. Kuna kanuumatk on rahulikuma tempoga ning alal, kus keegi kaduda ei saa, siis on tarvis ühte matkajuhti. Kõik matkajuhid peavad olema läbitava alaga tuttavad, peavad olema konkreetsed ning
mingi kroonilise haiguse olemasolu kohta. · kindlustama toiduainete ning varustuse vajaliku koguse ja kvaliteedi. · mitte lubama grupist eraldumist, mahajäämist, samuti individuaalseid või grupiviisilisi ärasõite ilma grupijuhita või tema abita. · grupi koostamisel arvestama, et mitmepäevasest jalgsimatkast osavõtva matkagrupi suurus oleks umbes 15 õpilast. Vee-, suusa-, mägi-, jalgrattamatkal kuni 12 õpilast. Kui grupp peatub turismibaasis, võib grupi koosseisu suurendada 25 õpilaseni. Puhkepäevamatkadel matkagrupi suurust ei piirata. (Talvoja et al. 2000) Nõuded grupijuhile: · Grupijuht vastutab matka ettevalmistuse ning marsuudi avariideta läbiviimise eest. · Grupijuht peab olema vähemalt 18-aastane ja kellel on vastav matkaalane ettevalmistus.
vajadust. Turvavarustus sõltub paljuski matkaliigist. Kõigile matkaliikidele ühiseks võib pidada esmaabivahendeid. Tänapäeval on oluline osa turvalisuse tagamisel ka side- vahenditel. Mobiilside levialal on matkajuhtidel oluline telefoni omamine. Üheks sidepidamise vahendiks on ka vile. Nendes piirkondades, kus puudub mobiilside, on soovitatav raadioside kasutamine. Jalgrattamatkadel kohustuslik kaitsekiivrite kasutamine. Soovitavalt võiks kasutada ka kaitseprille ning -kindaid. Jalgrattamatkal peaks iga ratturi varustuses olema ka üks kilekott sadula kaitsmiseks vihma eest. Parema nähtavuse tagamiseks peaks iga matkaja riietusel olema lisahelkurid. Suusamatkadel peaks iga matkaja varustusse kuuluma näokaitse (dessantväelase suusamüts), kaitseprillid (nii lumesaju kui ka päikesekiirguse kaitseks), üleriietuses 164 peaks kindlasti olema erksavärvilisi elemente (see hõlbustab kadumaläinud matkaja otsinguid). Veematkadel peab igal matkajal olema asjakohane päästevest
gut pidamas Siiri Hansen. Projekt "Õpilaste HIV/ Jalgrattamatkad: Sõideti Pivarootsi tuuliku AIDS-i alane koolitus 20042005" oli tellitud juurde, kus sai kätt harjutada minigolfis ja män- Tervise Arengu Instituudi poolt. Loengute ees- gida tennist. 10 km jalgrattamatkal sõideti vesi- märgiks on riskikäitumise vähendamine noorte rooside tiigi juurde, kus sai lisaks vesirooside ilu hulgas ja HIV-alaste teadmiste suurendamine. nautimisele sööta tiigikalu ning suuremas tiigis ka Peale loengut tehti kirjalik test. ujuda.
annaabi.ee 
