2. Miks ühe organismi rakud erinevad, kuigi sisaldavad sama pärilikku infot? Vastus: Erinevates rakutüüpides kasutatakse erinevat pärilikku infot. 3. Mitu kromosoomi on inimesel? Vastus: Inimesel on 46 kromosoomi. 4. Selgita mõistete rakk, kude, elund, elundkond vahelisi seoseid ning too näiteid. Vastus: Rakkudest moodustub kude, kudedest moodustub elund, elunditest moodustub elundkond. Närvirakk -> närvikude -> peaaju -> närvisüsteem Lihasrakk -> lihaskude -> jalalihas -> tugi-ja liikumiselundkond 5. Epiteelkudedele iseloomulikud tunnused. Epiteelkudede ülesanded. Näärmed. Vastus: Selle rakud paiknevad tihedalt üksteise kõrval, ja moodustavad keha pealispinda ja kehaõõnsusi katva kihi. Epiteelkoe rakud on kiire jagunemisvõimega, seega paranevad pindmised vigastused kiiresti. Epiteelkoest moodustunud näärmed toodavad organismile vajalikke ühendeid (nt seedimiseks olulisi nõresid mao ja soolte sisepinnal) 6. Sidekudedele iseloomulikud tunnused
aevastamine, põlverefleks Püsivad refleksid. Keskus asub seljaajus. Muutlikkud, ei ole püsivad. Keskuseks peaaju. REFLEKSIKAAR Impulsi teekond organismis. Retseptor ehk närvirakk. Võtab info vastu -------närv, viib KNS----> KNS, peaaju, seljaaju -----närv, toob info-----> ELUND, mis reageerib. Refleksikaar põlverefleksi korral Puutetundlik rakk nahas---närv viib KNS--- seljaaju -------- närv toob info----jalalihas., mis reageerib. (lihased) maitsetundlikud rakud keelel--närv viib info KNS'i-- peaaju--- närv toob info--
pinget sest harjutuse ajal on lihased pinges. Jalgdaele saab teha lihaspinge vastupidavust tehes raskusega kükke. Jalad peaks minema sügavusele nii et nad oleks põlve kohat 90 kraadi . Raskus peaks olema kangiga õlgadel ning raskust määrab iga sportlane ise oma võimete järgi. Kükke tuleks tehs 20 korda ning 3-4 seeriat. Kükid raskusega hoiavad jala lihased pinges ning treenivad nende taluvust pinge eest mida jalg sporti tehes saab. Kui jalalihas ei ole vastupidav siis võivad tulle kergesti vigastused nagu lihaserebendid ning lihasevenitused. Kindlasti tulevad lihasvastupidavusele kasuks ka kõhulistele ning kätele tehtavad harjutused. Nende treenimiseks on parim teha laialdaselt levinud harjutusi istessetõuse ning kätekõverdusi. Istessetõus peab väljanägema nii , et jalad on õhus ning 90 kraadi ning selg tõuseb maast üles kuskil 30-40 kraadi . Harjutuse käigus ei tohiks selga kordagu lõpuni maha
se hüppeline koormuse tõus konkreetse organismi süsteemi rõhutatud täiustamiseks. Planeerides üksikute süsteemide maksimaalset mõjustamist, ei ole samal ajal vastu- võetav koormuse järkjärgulisus ja lainelisus. Näiteks jalalihaste maksimaalse jõu aren- damisel kasutatakse kükke maksimaalse raskusega ning koormuse tõstmine on hüppe- line. Viimane on oluline ka juhul, kui näiteks ühel ja samal süsteemil (näiteks jalalihas- tel) arendatakse mingil treeninguetapil kaht omadust jõudu ja vastupidavust. Mõlemat korraga arendada ei ole otstarbekas. Jõu arendamine nõuab valguainevahetuse intensii- vistamist, spetsiaalset toitumist. Kui samal ajal arendada intensiivselt vastupidavust, mis nõuab suuri energeetilisi kulutusi, lähevad valgud mitte lihaste ehitusmater jaliks, vaid ka ümbertöötamiseks mehaaniliseks energiaks, soojuseks jne. Toimub võitlus ener-
annaabi.ee 
