· suguliselt arenevad , muna -> vastne -> täiskasvanud isend Meritäht · Keha on õhuke, väikse kehaosa ja külgedele väljaulatuvate pikkade jätketega · Meritähe keha muudavad karedaks lühikesed lubiogad · Kiirte tippudes on neil silmad, silmi on neil sama palju kui on kiiri · Liikumiseks on jalad · Meritäht on röövloom Merisiilik · Merisiilikud on poolkerakujulised · Karbitaolisele toesele kinnituvad lubiogad · Liikumiseks kasutab merisiilik nii jalakesi kui ka okkaid · Merisiilikud asuvad suuga vastu merepõhja Meripura · Meripurad on kotikujulised, arvukate nahanäsadega, merepõhjal külili asetsevad okasnahksed · Jalad on nõrgad, liikumiseks kasutavad nad lihaseid ja nahanäsasid · Meripurad toituvad põhjasetetest Kasutatud materjal: http://et.wikipedia.org/wiki/Meripurad http://et.wikipedia.org/wiki/Okasnahksed http://et.wikipedia.org/wiki/Merit%C3%A4hed http://et.wikipedia.org/wiki/Merisiilikud http://jg.tln.edu
viljastamine. Munast areneb ujuv vastne, mis erineb kujult täiskasvanust meritähest. Vastne kasvab, teeb läbi moonde ja laskub merepõhja. MERISIILIKUD (ECHINOIDEA) Välimus. Enamik merisiilikuid on poolkera kujulised. Nende lubiplaadid on kokku kasvanud ja moodustavad karbitaolise toese. Sellele kinnituvad pikad teravad lubiogad. Merisiilik saab iga okast eraldi liigutada. Liikumine. Läbi skeletiavade ulatuvad välja meresiilikute peened pikad jalakesed. Liikumiseks kasutab ta nii jalakesi kui keha alumisel poolel asuvaid okkaid. Toitumine. Ka merisiilikutel asub suu keha alumisel poolel, vastu merepõhja. Toituvad taimedest ja merepõhja vetikatest, mida tükeldavad suurte viieosaliste lõugadega. Paljunemine. Merisiiliku vastsed ujuvad esialgu vabalt. Moonde ajaks laskuvad nad merepõhja. MERIPURAD (OPHIUROIDEA) Välimus. Kotikujulised, arvukate nahanäsadega meripurad asetsevad merepõhjal küljeli. Lubiokkaid neil ei ole
hõimkonna.Merisiilikute ümmargune keha on kaetud arvukate okastega, mis mõnikord on mürgised, keha pikkus on 3 10 cm.Nende lubiplaadid on kokku kasvanud ja moodustavad karbitaolise toese. Sellele kinnituvad pikad teravad lubiogad nagu siili okkad. Merisiilik saab iga okast eraldi liigutada.Läbi skeletiavade ulatuvad välja merisiilikute peened pikad jalakesed. Liikumiseks kasutab merisiilik nii jalakesi kui ka keha alumisel poolel asuvaid okkaid.Merisiilikud asuvad suuga vastu merepõhja. Suurte viieosaliste lõugadega tükeldavad nad taimi ja kraabivad merepõhjast vetikaid. Merisiiliku vastsed ujuvad esialgu vabalt, moonde ajaks laskuvad nad merepõhja.Merisiilikud on lahksoolised. Nende vastset nimetatakse ehhinopluuteuseks. Merisiiliku kasv on väga aeglane, kuid suguküpseks võivad nad saada juba 1- aastaselt. Meduus Meduusi keha on sültjas ja sisaldab 95% vett.
- saab somatosensoorseid impulsse pedunculus cerebellaris inferior’i kaudu esmajoones seljaajust – spinocerebellum Lobus inferior (s. caudalis) – BCD11 - hõlmab väikeaju kõige uuema ainult imetajail esineva osa – neocerebellum - silla kaudu allutatud suurajukoorele – pontocerebellum - aferentseks teeks on pedunculus cerebellaris medius (A12) ÜHENDUSED - väikeajul on 3 paari valgeainest jalakesi, mis koosnevad väikeajusse sisenevatest või sealt väljuvatest juhteteedest - pedunculus cerebellaris inferior (A1) ühendub piklikajuga - pedunculus cerebellaris medius (A2) ühendub sillaga - need on aferentsed nende kaudu saabub väikeajusse informatsioon peaaegu kogu tundesfäärist - pedunculus cerebellaris superior (A3) ühendub keskajuga väikeaju suhtes põhiliselt eferentne SISEEHITUS
jumalat. Kuidas ta küll neist roosadest jalakestest vaimustatud oli! Küll imetles ta neid lõpmatult ja sattus nende pärast joovastusse! Ta ei saanud oma huuli nende küljest lahti ega suutnud oma rõõmu taltsutada, et nad nii pisikesed on. Ta pani nad väikestesse sussidesse, võttis jälle paljaks, imetles neid, jumaldas neid, vaatles neid päev otsa, hardus, kui nägi, kuidas nad voodis kõndida püüdsid. Ta oleks meeleldi kogu eluaja põlvili olnud ainult selleks, et neid jalakesi nagu Jeesus-lapse omi kängitseda ja jälle lahti võtta.» «Jutt on ilus ja hea,» ütles Gervaise poolkõvasti, «aga kuhu selles kõiges mustlased jäid?» «Kohe,» vastas Mahiette. «Kord tulid Reims'i mingid kummalised ratsamehed. Need olid kerjused ja hulgused, kes mööda maad oma hertsogi ja krahvide juhtimisel ringi rändasid. Nad olid tõmmud, säbrus juustega, kõrvades hõberõngad. Naised olid veel inetumad kui mehed
annaabi.ee 
