Jutustuse sündmustik algab minategelase Kadri Jalakase lebamisega haiglavoodis. Päeval, mil klass süüdistas teda alusetult varguses, on Kadri jäänud tänavat ületades auto alla. Loo süzee areneb 1950. aastate esimesel poolel. Minategelane elab koos oma vanaemaga Kadri Juhansoniga kasinalt keldrikorrusel. Tüdruku ema on palju aastaid tagasi surnud, nii et Kadri ei mäleta teda, ning isa Ülo Jalakas jäänud sõjakeerises teadmata kadunuks, elades ilmselt Rootsis. Perekonna kodu on sõjas hävinud. Esialgu ei ole Kadril sõpru, ta on õnnetu, vaene ja üksik. Sageli haletseb Kadri end oma päeviku veergudel, leidmata eneses väärtuslikke omadusi. Muutuse toob Kadri ellu samuti haiglaravile sattuv kirjanik Elsa Sarap. Tädi Elsa julgustamisel hakkab Kadri paljusid olukordi nägema optimistlikumalt, ta muutub enesekindlamaks. Kadril jääb haiglaravi tõttu üks aasta koolis vahele. Kooli naastes leiab Kadri uute klassikaaslaste seast palju sõpru. Tema pingi...
rahvakunstniku ning 1987. aastal NSV Liidu rahvakunstniku aunimetuse. Ta on saanud Nõukogude Eesti preemia (1970, 1972), NSV Liidu riikliku preemia (1974), Eesti NSV muusika-aastapreemia (1980, 1986) ning 1980. aastal Rahvaste Sõpruse ordeni. Eesti Vabariigi kultuuripreemia on Tormis pälvinud kolmel korral: aastal 1995, 2000. aastal väljapaistva loomingulise tegevuse eest ja 2005. aastal 2004. aasta loomingulise saavutuse lavastuse ,,Eesti balladid" eest (koos Tõnu Kaljuste, Peeter Jalakase, Aki Suzuki, Enar Tarmo ja Reet Ausiga). Aastal 1998 omistati Tormisele Eesti Rahvuskultuuri Fondi elutööpreemia ning hindamatu panuse eest Eesti muusikasse ning Harjumaa kultuurielu rikastamise eest valiti Tormis 2007. aastal Harju maakonna kultuuripreemia ,,Harjumaa Kultuuripärl" laureaadiks. 2009. aastal tunnustati Tormist, kes on oma muusika kaudu uue hingamise andunud eesti ja eesti sugulasrahvaste pärimusele Eesti Muusikanõukogu Heliloomingu preemiaga ning 2010
Teater suhestab end lääneteatriga esteetiliselt ja organisatsiooniliselt. Teatri alla on kokku toodud asju, mis omavahel ei sobi. Taotletakse erinevaid stiile, neid kombineeritakse. Kasutatakse elektroonilisi meediume ja uut tehnoloogiat. 2003. aastal luuakse Von Krahli Akadeemia, selle nime all loetakse eriteemalisi loenguid. Praegu on K tugevate projektijoontega repertuaariteater. 24. Kuidas kasutab nüüdisteater tehnoloogilisi vahendeid. Iseloomustage Peeter Jalakase reziid sellest vaatepunktist. Uute elektrooniliste meediumide ja tehnoloogia põimumine, Tehnoloogiline teater loob uue tajukeskkonna, killustatus ja erinevad reaalsusetasandid. Näitleja tähtsus taandub ja ülesanne muutub :toimida koostöös tehnoloogiliste vahenditega. Jalakas oli selles vaatepunktis multimeedialavastaja. Ta integreeris teatrikeelde elektro meediume ja uut tehnoloogiat. Suhestas videokujutist ja elavate näitlejate mängu, tegevus
2003. aastal sai alguse arvukas auhindade saamine Eestis ja välismaal etendusega ,,Luikede järv". Stiililine mitmekesisus on neile iseloomulik, nt võivad kokku olla segatud modernne teema ja pärimuslik teema. Esteteistlikku hoiakut pole ning kuna Von Krahl on sotsiaalselt tundlik, sisi võib seda pidada sotsiaalseks või poliitiliseks teatriks. 24.Kuidas kasutab nüüdisteater tehnoloogilisi vahendeid. Iseloomustage Peeter Jalakase reziid sellest vaatepunktist. Peeter Jalakat kirjeldatakse kui multimeedialavastajat. Ta kasutab oma etenduste mõtte edasi andmiseks elektroonilisi meediumeid ning uus tehnoloogia integreerib teatrikeelde. Ta suhtestab videokujutise elavate näitlejatega mitmel moel, näiteks video annab edasi ühe karakteri tegevuse, samas kui teine näitleja tegutseb laval ja otse publiku silme all. Jalakas ka fragmenteerib lavaruumi ekraanide abil
loomine. Väliskaubandust on võimali efektiivselt juhtida ainult oma rahasüsteemi abil." Plaanikomitee esimees E. Savisaar pidas vajalikuks kehtestada 1990. aastal ostutsekid, Ministrite Nõukogu esimehe asetäitja R. Otsason lootis aga 1990. aasta lõpuks olla valmis kehtestama oma valuuta. See-eest Indrek Toome pidas otstarbekaks kontrollida oma raha ideed just maksekaartide kaudu. Väga tähtis oli Rootsis autoriteetse pangandusspetsialisti Rudolf Jalakase seisukoht (Rahva Hääl, 11.11.1989): ,,Kui Eesti tahab valitud tempos turumajanduseni jõuda, tuleb ilmtingimata oma raha kasutusele võtta. Ajaliselt on tehnilised küsimused lahendatavad vähem kui aastaga... Ostutäht ei aita ka majandusreformi edendamisele karvavõrragi kaasa. Ostutähe loomise rahad on nii suured, et aseaine peale pole seda suumat mõtet raisata." Esimene tõsisem tagasilöök saabus augusti lõpus, mil tehti teatavaks NLKP Keskkomitee avaldus olukorrast Baltikumis
annaabi.ee 
